Algasid uue Eesti koguperefilmi "Seltsimees laps" võtted ({{commentsTotal}})

Filmi
Filmi "Seltsimees laps" võtted.

Sel nädalal said hoo sisse uue kodumaise mängufilmi “Seltsimees laps” võtted, mis kestavad kuni järgmise aasta suveni. Filmi esilinastus on aastal 2018, mil Eesti tähistab oma 100. sünnipäeva.

"Seltsimees laps" on režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, selle stsenaarium põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps" ja "Samet ja saepuru". Film räägib loo kuueaastasest Leelost (Helena Maria Reisner), kelle ema Helmes (Eva Koldits) saadetakse stalinistlike repressioonide käigus aastal 1950 Siberi vangilaagrisse. Ema tagasi ootav väike tüdruk peab õppima, kuidas jääda iseendaks, vaatamata kodumaal toimuvatele süngetele ja kohati ka tragikoomilistele sündmustele.

Filmis teevad kaasa väga paljud Eesti armastatud näitlejad: Tambet Tuisk, Liina Vahtrik, Juhan Ulfsak, Lembit Peterson, Maria Klenskaja, Argo Aadli, Indrek Taalmaa, Sten Karpov, Anne Reemann, Maarja Jakobson, Piret Krumm, Ene Järvis, Pille Pürg, Maria Avdjushko, Aarne Soro, Tarmo Song, Helene Vannari, Kersti Tombak, Liisa Pulk, Maksim Demidov, Sandra Uusberg, Carmen Mikiver, Karoliina Krasikovski, Julia Aug, Anna Sergejeva, Linda Liis Aasmäe ja Roosi Luik.

Filmi produtsendi Riina Sildose sõnul oli üks vastutusrikkamaid ülesandeid filmi peategelase, 6-aastase Leelo osatäitja leidmine. Peakangelast kehastav Helena-Maria Reisner osutus viimaks valituks enam kui 150 tüdruku seast vanuses 6–9 eluaastat. “Kuigi nende tüdrukute hulgas oli mitmeid väga häid kandidaate Leelo osasse oli Helena vaieldamatult kõige silmapaistvam,” ütles Sildos.

Filmivõtted toimuvad üle Eesti, peamised paigad on Rägavere ja Porkuni mõisad, Muuga mõisakool, Valga ja Võru raudteejaamad, Kohtla-Järve staadion ja Tallinna kesklinn. Filmivõtted lõppevad 2017. aasta juunis.

Moonika Siimets on mitme tunnustatud lühi- ja dokumentaalfilmi autor. Tema tuntumad tööd on "Roosa kampsun" (2014), "Viimane Romeo" (2013), "Salme saladus" (2012) ja "Moekoer" (2010). Filmi operaator on Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet ja produtsent Riina Sildos. Film valmib produktsioonifirmas Amrion. "Seltsimees lapse" esilinastus on planeeritud aastasse 2018, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva.

Toimetaja: Valner Valme



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: