Peeter Helme: pealinna juhid rõhuvad kurat teab, millele ({{commentsTotal}})

Kalevipoeg
Kalevipoeg Autor/allikas: Skulptuuristuudio

Käisin hiljuti Tartus. Iseenesest pole selles midagi erilist. Eriline oli vaid see, et sattusin Emajõe Ateenasse ühe välismaalasest sõbraga, mistõttu muutusin reisijuhiks ning pidin seletama, kus ja mis ja miks. Täitsa tore tegevus. Eriti lihtsaks ja meeldivaks muutis selle üks tõik, mida ma varem Tartus käies märganud pole, sest võimatu on iseenese vana ülikoolilinna vaadata päriselt väljasseisja pilguga.

Pean silmas seda, kui hästi ja põhjalikult on Tartus sildistatud kõik, millel on vähegi mingi aja- või kultuurilooline väärtus. Sellele lisandub veel hulk suurmeeste kujusid, büste ja bareljeefe, mis muudavad giidi töö lihtsaks – peab vaid olema oidu kõndida õige kuju, maja, tänava või väljakuni. Kui jätta kõrvale Tartu Ülikooli peahoone tagaseina ehtiv Stefan Batory eesti- ja poolakeelne mälestustahvel, on kõik turistile vähegi huvipakkuvad ajaloomälestised varustatud eesti- ja inglise-, linna ja ülikooli ajaloost johtuvalt teinekord ka saksa- või rootsikeelsete tekstidega. Suurepärane!

Muidugi hakkasin kogu seda ilu ja rikkust nautides mõtlema enda kodulinna peale – miks pole Tallinnas nii? Miks on vähemalt sama rikka – tegelikult isegi rikkama – ajalooga Tallinnas nõnda hõredalt kõikvõimalikke silte, tahvleid ja kujusid, mis mälestaksid linna väisanud või siin sündinud, elanud, tegutsenud ja surnud suurkujusid? Selle asemel leiame linna esindusväljakult Poola ametiühinguliikumisele pühendatud kivi, mitte iialgi Tallinnas käinud Poola heliloojale Chopinile pühendatud pingi ning haprast klaasist pidevalt puruneva risti. Ah jaa, Tallinna Kunstihoone seinal leidub ka tahvel Kunstnike hoone ateljeedes tegutsenud kunstnikele.

Tõigale, et see asjatundmatu tahvlike ülistab ka stalinistlikke kunstitegelasi, juhtis muide möödunud kevadel meedias tähelepanu ka professor Leonhard Lapin. Ja laiemalt juhtis juba 2010. aasta lõpul Postimehes kunstiteadlane Harry Liivrand tõsiasjale, et me ei leia Tallinna avalikus ruumis viiteid ei olulisele barokkpoeedile Paul Flemingule, kes pikalt Tallinnas viibi, ning meil pole mälestussammast linna esimese kutselise teatri rajanud ja kogu Euroopas tuntud näitekirjanikule August von Kotzebuele – kui nimetada vaid paar suvalist nime.

Tähtsaid tallinnlasi, kes vääriksid monumenti või mälestustahvlit võiks aga nimetada veel: olgu selleks "Eestimaa Hannibal" Ivo Schenkenberg, kroonik Balthasar Russow, piiblitõlkija Anton Thor Helle, kolmekordne ümbermaailmasõitja, maadeuurija Otto von Kotzebue või terve plejaad olulisi kirjandus-, kunsti-, haridus-, sõjandus- või sporditegelasi.

Selline loend on paraku pea ammendamatu ning paarile kirjanikule, kunstnikule ja sportlasele pandud kujud Tallinnas on vaid tilk merre. Kuid selle asemel, et meenutada, kes me oleme ja kust tuleme, leiame Tallinnast hoopis bareljeefi Boris Jeltsinile, kel ei jäänud lääneriikide survel üle midagi muud kui Balti riikide iseseisvumist tunnistada...

Ah jaa, ja muidugi ei saa unustada koletislikku Kalevipoega, mille kohta vist rohkem kohtus oma tegemiste kohta aru andmas käiv kui Tallinna kesklinna linnaosa juhtiv Alar Nääme on kinnitanud, et seda olla rohkem vaja kui – tsiteerin Nääme blogi – "küündimatut jama, mida meile tõe monopoli anastanud moodsa kunsti kuraatorite poolt püütakse pähe määrida."

Nõnda polegi nagu midagi arutada – on selge, et erinevalt Tartu linnaisadest, kes pingutavad selle nimel, et kasutada oma kodulinna turistisõbralikuks muutmiseks ära linna paks kultuurikiht, mis lihtsalt ongi olemas, seda polegi vaja kalli raha eest osta ega leiutada, rõhuvad pealinna juhid... kurat teab, millele.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: