Peeter Helme: pealinna juhid rõhuvad kurat teab, millele ({{commentsTotal}})

Kalevipoeg
Kalevipoeg Autor: Skulptuuristuudio

Käisin hiljuti Tartus. Iseenesest pole selles midagi erilist. Eriline oli vaid see, et sattusin Emajõe Ateenasse ühe välismaalasest sõbraga, mistõttu muutusin reisijuhiks ning pidin seletama, kus ja mis ja miks. Täitsa tore tegevus. Eriti lihtsaks ja meeldivaks muutis selle üks tõik, mida ma varem Tartus käies märganud pole, sest võimatu on iseenese vana ülikoolilinna vaadata päriselt väljasseisja pilguga.

Pean silmas seda, kui hästi ja põhjalikult on Tartus sildistatud kõik, millel on vähegi mingi aja- või kultuurilooline väärtus. Sellele lisandub veel hulk suurmeeste kujusid, büste ja bareljeefe, mis muudavad giidi töö lihtsaks – peab vaid olema oidu kõndida õige kuju, maja, tänava või väljakuni. Kui jätta kõrvale Tartu Ülikooli peahoone tagaseina ehtiv Stefan Batory eesti- ja poolakeelne mälestustahvel, on kõik turistile vähegi huvipakkuvad ajaloomälestised varustatud eesti- ja inglise-, linna ja ülikooli ajaloost johtuvalt teinekord ka saksa- või rootsikeelsete tekstidega. Suurepärane!

Muidugi hakkasin kogu seda ilu ja rikkust nautides mõtlema enda kodulinna peale – miks pole Tallinnas nii? Miks on vähemalt sama rikka – tegelikult isegi rikkama – ajalooga Tallinnas nõnda hõredalt kõikvõimalikke silte, tahvleid ja kujusid, mis mälestaksid linna väisanud või siin sündinud, elanud, tegutsenud ja surnud suurkujusid? Selle asemel leiame linna esindusväljakult Poola ametiühinguliikumisele pühendatud kivi, mitte iialgi Tallinnas käinud Poola heliloojale Chopinile pühendatud pingi ning haprast klaasist pidevalt puruneva risti. Ah jaa, Tallinna Kunstihoone seinal leidub ka tahvel Kunstnike hoone ateljeedes tegutsenud kunstnikele.

Tõigale, et see asjatundmatu tahvlike ülistab ka stalinistlikke kunstitegelasi, juhtis muide möödunud kevadel meedias tähelepanu ka professor Leonhard Lapin. Ja laiemalt juhtis juba 2010. aasta lõpul Postimehes kunstiteadlane Harry Liivrand tõsiasjale, et me ei leia Tallinna avalikus ruumis viiteid ei olulisele barokkpoeedile Paul Flemingule, kes pikalt Tallinnas viibi, ning meil pole mälestussammast linna esimese kutselise teatri rajanud ja kogu Euroopas tuntud näitekirjanikule August von Kotzebuele – kui nimetada vaid paar suvalist nime.

Tähtsaid tallinnlasi, kes vääriksid monumenti või mälestustahvlit võiks aga nimetada veel: olgu selleks "Eestimaa Hannibal" Ivo Schenkenberg, kroonik Balthasar Russow, piiblitõlkija Anton Thor Helle, kolmekordne ümbermaailmasõitja, maadeuurija Otto von Kotzebue või terve plejaad olulisi kirjandus-, kunsti-, haridus-, sõjandus- või sporditegelasi.

Selline loend on paraku pea ammendamatu ning paarile kirjanikule, kunstnikule ja sportlasele pandud kujud Tallinnas on vaid tilk merre. Kuid selle asemel, et meenutada, kes me oleme ja kust tuleme, leiame Tallinnast hoopis bareljeefi Boris Jeltsinile, kel ei jäänud lääneriikide survel üle midagi muud kui Balti riikide iseseisvumist tunnistada...

Ah jaa, ja muidugi ei saa unustada koletislikku Kalevipoega, mille kohta vist rohkem kohtus oma tegemiste kohta aru andmas käiv kui Tallinna kesklinna linnaosa juhtiv Alar Nääme on kinnitanud, et seda olla rohkem vaja kui – tsiteerin Nääme blogi – "küündimatut jama, mida meile tõe monopoli anastanud moodsa kunsti kuraatorite poolt püütakse pähe määrida."

Nõnda polegi nagu midagi arutada – on selge, et erinevalt Tartu linnaisadest, kes pingutavad selle nimel, et kasutada oma kodulinna turistisõbralikuks muutmiseks ära linna paks kultuurikiht, mis lihtsalt ongi olemas, seda polegi vaja kalli raha eest osta ega leiutada, rõhuvad pealinna juhid... kurat teab, millele.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")
Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.

Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk