Peeter Helme raamatututvustus. Andrus Roosa - "Hiidlase vähene naljaraamand" ({{commentsTotal}})

Hiiumaa Autor: Kuno Laaniste

Naljand on tänapäeval vähelevinud žanr. Igapäevaelust on selle kõrvale tõrjunud anekdoot, kui lühem, löövam ja jutustamislaadist vähem sõltuv žanr. Seda toredam, et ilmunud on suisa terve kogumikutäis naljandeid. Täpsemalt: Hiiu naljandeid.

Jutt käib Andrus Roosa 239-leheküljelisest raamatust "Hiidlase vähene naljaraamand", mille on välja andnud Hiiu Öko ja toimetanud Aivar Viidik. Raamat kannab ka alapealkirja või selgitust, mis ütleb järgmist: "Kõik lood on tõesti sündinud, kas kõplaste, sarvekate, käinameeste või teiste hiidlaste elus või nende peades." Ehk siis täiesti dokumentaalne jutt. Mingis mõttes vähemalt. Dokumentaalsust rõhutab tõik, et paljud naljandite tegelased nimetatakse ära ees- ja perenime või siis eesnime ja talunime pidi. Kas need ka päriselt elanud või elavad inimesed on, ei tea, aga igatahes lisab see raamatule korraga nii elulisust kui elulisusega sageli käsikäes käivat absurdi. Absurdi leidub teoses üldse palju. Ja et tegu on tõesti naljandite, mitte anekdootidega, ei tulenegi absurd alati mitte anekdootlikest situatsioonidest, kus keegi mõistab kedagi vääriti või miski muu on kohatu või sobimatu.

Naljandi puhul mängib vähemalt sama olulist rolli keel – sõnamäng, rahvalikud väljendid ja stiil – ning, sisu on väidetavalt tõsieluline, igatahes esitus ise mõjutab selle tõsielulisust. Üks näide:

"Diagnoos

Arst vaatab Kõpu mehe, Suurepsi Jaagupi, haiguslugu ja on üsna mureliku näoga: "Vaadake, teie tervisenäitajad on väga pahad. Ma ei oskagi kohe täpset diagnoosi panna, ilmselt on põhjus joomises."
"Äi, jo ma lähe siis täna kodu ja tule oome tagasi, kui tei olete kaineks saand," ütles Jaagup."

Nii et iseenesest anekdootlik ja tuttav süžee, esitatuna tõsiseluloolise, nii-öelda päris tegelase elust võetud lookesena ja rüütatud hiiupärasesse keelde. Väga vahva.

Mõni sõna autorist. Nagu Andrus Roosa raamatu sissejuhatuses ütleb, on ta küll sündinud Tallinnas, kuid kasvanud üles Hiiumaal. Nii on sealne keel ja meel on talle tuttavad ja ta suudab seda edasi anda loomuliku vahetusega. Nagu autor raamatu eessõnas veel ütleb, on ta 22 aastat töötanud politseinikuna. Võib-olla andiski nende lugude kirjutamiseks ainet just see amet, mis paradoksaalsel moel sunnib ühiskonda vaatlema korraga nii distantsilt kui ka süvitsi.

"Hiidlase vähene naljaraamand" on jagatud peatükkideks, mis on osalt geograafilised, osalt temaatilised. Raamatut alustavad "Kõplaste lood", millele järgnevad kohe sarvemeeste, käinameeste ja saarlaste lood ning siis tulevad meremeeste ja naiste lood, seejärel peatükid "Hiiu mees ja tema naine" - tõsi, see natuke kordab peatükis "Naiste lood" loetut – ning kogumiku lõpetavad "Hiidlane ja mandriinimesed" ja "Hiidlase kirev elu".

Lugesin ise raamatu ühe jutiga läbi ja kohati ikka naersin päris korralikult, kuid tegelikult on "Hiidlase vähene naljaraamand" pigem jupikaupa lugemise teos. Samas – järjest lugemine tekitab muidugi tugeva meeleolu. Eks igaüks ise vaatab, kuidas doseerida. Omaette vaatamisväärsuseks on vanad fotod, mis kujutavad hiidlaste eluolu – mõned koomilises, mõned aga lihtsalt armsas, etnograafilises ja realistlikus võtmes. Igatahes õigus on neil, kes ütlevad, et see raamat aitab tõesti mõista Hiiumaad ja hiidlasi.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.