Peeter Helme raamatututvustus. Andrus Roosa - "Hiidlase vähene naljaraamand" ({{commentsTotal}})

Hiiumaa
Hiiumaa Autor/allikas: Kuno Laaniste

Naljand on tänapäeval vähelevinud žanr. Igapäevaelust on selle kõrvale tõrjunud anekdoot, kui lühem, löövam ja jutustamislaadist vähem sõltuv žanr. Seda toredam, et ilmunud on suisa terve kogumikutäis naljandeid. Täpsemalt: Hiiu naljandeid.

Jutt käib Andrus Roosa 239-leheküljelisest raamatust "Hiidlase vähene naljaraamand", mille on välja andnud Hiiu Öko ja toimetanud Aivar Viidik. Raamat kannab ka alapealkirja või selgitust, mis ütleb järgmist: "Kõik lood on tõesti sündinud, kas kõplaste, sarvekate, käinameeste või teiste hiidlaste elus või nende peades." Ehk siis täiesti dokumentaalne jutt. Mingis mõttes vähemalt. Dokumentaalsust rõhutab tõik, et paljud naljandite tegelased nimetatakse ära ees- ja perenime või siis eesnime ja talunime pidi. Kas need ka päriselt elanud või elavad inimesed on, ei tea, aga igatahes lisab see raamatule korraga nii elulisust kui elulisusega sageli käsikäes käivat absurdi. Absurdi leidub teoses üldse palju. Ja et tegu on tõesti naljandite, mitte anekdootidega, ei tulenegi absurd alati mitte anekdootlikest situatsioonidest, kus keegi mõistab kedagi vääriti või miski muu on kohatu või sobimatu.

Naljandi puhul mängib vähemalt sama olulist rolli keel – sõnamäng, rahvalikud väljendid ja stiil – ning, sisu on väidetavalt tõsieluline, igatahes esitus ise mõjutab selle tõsielulisust. Üks näide:

"Diagnoos

Arst vaatab Kõpu mehe, Suurepsi Jaagupi, haiguslugu ja on üsna mureliku näoga: "Vaadake, teie tervisenäitajad on väga pahad. Ma ei oskagi kohe täpset diagnoosi panna, ilmselt on põhjus joomises."
"Äi, jo ma lähe siis täna kodu ja tule oome tagasi, kui tei olete kaineks saand," ütles Jaagup."

Nii et iseenesest anekdootlik ja tuttav süžee, esitatuna tõsiseluloolise, nii-öelda päris tegelase elust võetud lookesena ja rüütatud hiiupärasesse keelde. Väga vahva.

Mõni sõna autorist. Nagu Andrus Roosa raamatu sissejuhatuses ütleb, on ta küll sündinud Tallinnas, kuid kasvanud üles Hiiumaal. Nii on sealne keel ja meel on talle tuttavad ja ta suudab seda edasi anda loomuliku vahetusega. Nagu autor raamatu eessõnas veel ütleb, on ta 22 aastat töötanud politseinikuna. Võib-olla andiski nende lugude kirjutamiseks ainet just see amet, mis paradoksaalsel moel sunnib ühiskonda vaatlema korraga nii distantsilt kui ka süvitsi.

"Hiidlase vähene naljaraamand" on jagatud peatükkideks, mis on osalt geograafilised, osalt temaatilised. Raamatut alustavad "Kõplaste lood", millele järgnevad kohe sarvemeeste, käinameeste ja saarlaste lood ning siis tulevad meremeeste ja naiste lood, seejärel peatükid "Hiiu mees ja tema naine" - tõsi, see natuke kordab peatükis "Naiste lood" loetut – ning kogumiku lõpetavad "Hiidlane ja mandriinimesed" ja "Hiidlase kirev elu".

Lugesin ise raamatu ühe jutiga läbi ja kohati ikka naersin päris korralikult, kuid tegelikult on "Hiidlase vähene naljaraamand" pigem jupikaupa lugemise teos. Samas – järjest lugemine tekitab muidugi tugeva meeleolu. Eks igaüks ise vaatab, kuidas doseerida. Omaette vaatamisväärsuseks on vanad fotod, mis kujutavad hiidlaste eluolu – mõned koomilises, mõned aga lihtsalt armsas, etnograafilises ja realistlikus võtmes. Igatahes õigus on neil, kes ütlevad, et see raamat aitab tõesti mõista Hiiumaad ja hiidlasi.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: