Eesti Kirjanik 2016 on Kai Aareleid ({{commentsTotal}})

Eile ja täna Alatskivil Liivi muuseumis toimunud kirjandusfestivalil Eesti Kirjanik 2016 pälvis aasta kirjaniku tiitli tõlkija ja kirjanik Kai Aareleid. Tänavune festival kandis alapealkirja "Oma-müüt".

Liivi muuseumis olid tänavu vaatluse all nüüdisaegses eesti kirjanduses avalduvad rahvust ja ühiskonda puudutavad müüdid, samuti ka tegelaste ning autorite eneste kuvandid.

"Selle sündmusega on meie sooviks tuua kirjandust laiemalt pildile ja fookusesse. Kirjandus on sageli kuskile oma nišši ära surutud, aga see kindlasti natuke äratab jälle natuke tähelepanu ja me saame rääkida sisulistest asjadest," ütles Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra.

Kirjanik, luues teksti, luues ühte aega, kus ta ei ole olnud, loob müüdi sellest ajast. Nii võiks festivalil aasta kirjaniku tiitli pälvinud Kai Aareleiu sõnul asetuda omamüüdi konteksti Aareleiu 1950. ja 1960. aastate Tartust kõnelev romaan "Linnade põletamine"."

Kui ta kirjutab ajast millest kirjutades me oleme väga libedal jääl ehk milles elajaid on veel olemas, siis ei saagi nagu õieti millegi muu taha varju pugeda, kui selle taha, et see on loodud maailm ja loodud müüt. Mida selline tiitel - Eesti kirjanik- kirjanikule õigupoolest tähendab? See on väga müstiline auhind. Sellest ei tea keegi õieti vist täpselt, mis ta on. Ma arvan, et kõik, kes olid siin, on Eesti kirjanikud 2016 ja Eesti kirjanikud 2017, 2018 ja nii edasi," lausus Aareleid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ott Kilusk

Näidendivõistluse võitjad on selged

Esmaspäeval, 23. septembril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

FILM
Blade Runner 2049

Arvustus. Elu ise

Denis Villeneuve’i "Blade Runner 2049" räägib nagu originaalfilmgi inimese ja tehnoloogia suhtest, aga jõutakse täiesti teistsuguste järeldusteni, kirjutab Tõnis Kahu Sirbis.

TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Viljandi Kitarrifestival

Arvustus. Kõige sõbralikum kitarrifestival*

Seekordse Viljandi kitarrifestivali kava oli väga esinduslik: kunstiline juht Ain Agan tõi publiku ette imposantse valiku Eesti ja maailma tippkitarristidest. Viljandi on tuntud sooja koduse atmosfääriga linnana. Ka festivalil oli tunda samalaadset hõngu – paljud lähiriikide kitarristid olid Viljandis juba mitmendat korda ning näisid endiselt nautivat pingevaba, sõbramehelikku, muhedat atmosfääri.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: