Eesti Kirjanik 2016 on Kai Aareleid ({{commentsTotal}})

Eile ja täna Alatskivil Liivi muuseumis toimunud kirjandusfestivalil Eesti Kirjanik 2016 pälvis aasta kirjaniku tiitli tõlkija ja kirjanik Kai Aareleid. Tänavune festival kandis alapealkirja "Oma-müüt".

Liivi muuseumis olid tänavu vaatluse all nüüdisaegses eesti kirjanduses avalduvad rahvust ja ühiskonda puudutavad müüdid, samuti ka tegelaste ning autorite eneste kuvandid.

"Selle sündmusega on meie sooviks tuua kirjandust laiemalt pildile ja fookusesse. Kirjandus on sageli kuskile oma nišši ära surutud, aga see kindlasti natuke äratab jälle natuke tähelepanu ja me saame rääkida sisulistest asjadest," ütles Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra.

Kirjanik, luues teksti, luues ühte aega, kus ta ei ole olnud, loob müüdi sellest ajast. Nii võiks festivalil aasta kirjaniku tiitli pälvinud Kai Aareleiu sõnul asetuda omamüüdi konteksti Aareleiu 1950. ja 1960. aastate Tartust kõnelev romaan "Linnade põletamine"."

Kui ta kirjutab ajast millest kirjutades me oleme väga libedal jääl ehk milles elajaid on veel olemas, siis ei saagi nagu õieti millegi muu taha varju pugeda, kui selle taha, et see on loodud maailm ja loodud müüt. Mida selline tiitel - Eesti kirjanik- kirjanikule õigupoolest tähendab? See on väga müstiline auhind. Sellest ei tea keegi õieti vist täpselt, mis ta on. Ma arvan, et kõik, kes olid siin, on Eesti kirjanikud 2016 ja Eesti kirjanikud 2017, 2018 ja nii edasi," lausus Aareleid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: