Arvustus. Nostalgiline mere ja meeste tants ({{commentsTotal}})

"Mehed tantsivad merega" Autor/allikas: Terina Tikka

18.-20. augustini etendus Vana-Pärnu sadamas Merekultuuriaasta programmi raames Barbara Lehtna ja Silver Soorski tantsulavastus "Mehed tantsivad merega", milles 30 eri vanuses meest astus merega tantsulisse dialoogi.

Tantsulavastus “Mehed tantsivad merega”
Lavastaja: Barbara Lehtna
Koreograaf: Silver Soorsk
Abikoreograaf: Katerina Yarochkina
Kunstnik: Katri Järg
Koordinaatorid: Terje Tamm, Maria Krinal
Butafoor: Kaido Torn
Foto & video: Terina Tikka
Esietendus: 18.08 22:00
Etendused: 19.08, 20.08 22:00
Asupaik: Vana-Pärnu rand, Pärnu

 

"Mehed tantsivad merega" avas mere sümboolset tähendust eestlaste jaoks ning püüdis uurida, kuidas see ajas muutunud on. Ehkki tutvustuse järgi uuris lavastus eelkõige 21. sajandi meeste suhet merre, mõjus etendus pigem ajaloolise ja folkloorse merepärimuse meeleoluka kajastusena.

Lavastuse koreograaf on vabakutseline tantsukunstnik Silver Soorsk ning lavastaja Barbara Lehtna. Esitajateks olid kolmkümmend erisuguse tantsulise taustaga meest mudilastest eakamateni, kes valiti lavastusse avaliku üleskutse kaudu. Kõik osalised olid Pärnu elanikud või pärinesid Pärnust ning selle lähistelt, mis andis entusiasmist kantud ettevõtmisele ka tõeliselt kogukondliku mõõtme.

Lavastaja Barbara Lehtna selgitas "Mehed tantsivad merega" kujunemislugu: "Kondasin kunagi oma meremehest äia pööningul ja avastasin sealt palju huvitavat merekraami ning kirjavahetusi. See oli aastaid tagasi ja siis otsustasin, et kunagi tahan teha mereteemalise lavastuse. Nüüd leidis see idee Merekultuuriaastal õige väljundi. Olen ise Vana-Pärnu kandis üles kasvanud ning tahtsin just siin hakata merd lahti mõtestama. Jõudsin mehise energia juurde, sest ka merealases kirjanduses on tavaliselt tegelasteks mehed oma maskuliinse vaatenurgaga. Ka kõigi etenduses osalejate elus on meri mingilgi etapil olulist rolli mänginud.”

Vabaõhuteatri puhul töötavad juba looduslikud tingimused efektse stsenograafiana ning häälestavad vaatajat juba enne etendust: lehmakari sadamateega piirnevatel niitudel, silmapiirilt tõusev punaselt hõõguv täiskuu, pimedal merelahel kohisevad lained. Et etendused algasid hilisõhtul kell kümme, ei olnud pimeduse tõttu looduslikku olustikku küll nii palju näha, kui võinuks, ning valgemal ajal saanuks loomulikku keskkonda lavastusterviku loomisesse kaasata suuremalgi määral. Mehed võinuks liikuda ka meres endas, rookõrkjate vahel või rannaribal. Praegu jäi meri lavalis-visuaalselt pigem tausta rolli, kuigi võinuks olla ka meestega reaalsesse dialoogi astuv partner.

Lava tarbeks oli lahekaldale ehitatud puitlaudistest laevamudel, mille asemel töötanuks edukalt ka tinglikum kujundus. Mere loomulikku keskkonda toodud lavastuse puhul piisanuks lihtsamatest ja kaudsemalt viitavatest elementidest: puitlaudised, mastid, köied. Samas on mõistetav lavastaja soov tõsta etendajad visuaalselt kõrgemale ning avaras keskkonnas toimuv ruumiliselt paremini piiritleda.

Dramaturgia loomiseks vaheldusid etenduse jooksul tantsulised või olustikulised stseenid heliribalt kostvate mereteemaliste tekstidega, mille sisu pärines erinevate autorite loomingust (Ants Pärn, Lennart Meri jt.), memuaaridest või meremeeste kirjadest. Omapäraste allikate päritolu võinuks olla ka lavastusinfos välja toodud. Samuti mõjusid tugevalt atmosfääri loov keskkond ja tekstid koos kohati teineteist summutavatena ja tekitasid liiga etteaimatava rütmi, ent ilmselt ei soovinud lavastaja põnevaid tekstileide kõrvale jätta.

Lihtsuse efektsusele panustav koreograafia tugines vaheldumisi folkloorsetele tantsuelementidele ja grupiliikumistele, meeleseisunditele või olmelis-mimeetilistele liikumistele. Tantsijate liikumisulatus võinuks olla suuremgi, kuivõrd avatud looduslik keskkond kippus selle ulatust ja võimsust vahepeal kahandama.

"Mehed tantsivad merega" väärib originaalse, kohapärimusliku ning Pärnu kogukondlikku sidusust süvendava loomingulise ettevõtmisena igal juhul esiletõstmist. "Etendustel on abiks olnud pea kõigi etendajate perekonnad, Vana-Pärnu seltsi liikmed ja teised pärnakad. Kõik probleemid on saanud lahendatud jooksvalt tänu kohalike abile. See on tekitanud tööprotsessis tugeva sisemise seotuse," tõi esile ka Lehtna.

Publikut jätkus rohkelt kõigile õhtutele ning esietenduselt pidi kohtade täituvuse tõttu osa vaatajaid suisa Pärnu poole tagasi suunduma, et tulla järgmistele etenduskordadele, mis kuuldavasti polnud vähem menukad. Midagi salapärast ja ligitõmbavat meres seega peitub, mis rannarahvast ajast aega enda juurde meelitab. "Mehed tantsivad merega" andis igal juhul Vana-Pärnu randa jõudnuile tavapärasest suveteatrist omapärasema võimaluse vaatlemaks meie suhet merega.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: