Linnateatris esietendub Andrus Kivirähki autorilavastus "Köster" ({{commentsTotal}})

"Köstri" ettevalmistused. Autor/allikas: Linnateater

1. septembril, rahvusvahelisel teadmistepäeval esietendub Tallinna Linnateatri Hobuveskis Andrus Kivirähki autorilavastus "Köster". Külalisena astub peaosas lavale näitleja Peeter Tammearu.

Kivirähki uue näidendi peategelaseks on Oskar Lutsu romaanist "Kevade" tuntud Paunvere köster ehk Julk-Jüri, kes pärast pikka koolipäeva koduseinte vahel piiblit lugedes mõttesse vajub. Nii mõtiskleb köster lapsepõlve ning täitumata jäänud unistuste üle, avades "Kevade" ühe võtmetegelase vaatajale sootuks tundmatu külje alt.

Ettepaneku näidendi kirjutamiseks tegi paar aastat tagasi Kivirähkile Peeter Tammearu, kes nüüd ise ka nimitegelasena lavale astub. "Selliste ettepanekutega on reeglina nii, et sa kas jääd jalamaid konksu otsa või ei jää mitte kunagi. Köstri puhul ma jäin," sõnas Kivirähk. Kohe koju näidendit kirjutama ta aga ei jooksnud. "Kusagil sisimas ma teadsin – varem või hiljem ma selle näidendi kirjutan, sest vabaks sellest mõttest enam ei saanud."

Kivirähki sõnul oli näidendi kirjutamiseks vaja aga sootuks täpsemat ideed kui lihtsalt värvikas tegelane. Miks aga sai valitud just "Kevade" köster? "Ainus põhjus sai olla vaid see, et köstri kuju kaudu oli võimalik rääkida millestki üldisemast. Köster pidi muutuma sümboliks. Kaotatud lapsepõlve, lörri jooksnud unistuste, keelatud rõõmude kehastuseks. Ta sobis selleks imehästi," põhjendas Kivirähk. "Oleks võinud vabalt kirjutada samasuguse näidendi ka mõnest reaalsest isikust. Mõnest kõigile tuntud poliitikust või ärimehest. Aga Julk-Jüri sobis sümboliks paremini."

Sümboolselt on esietenduse kuupäevaks valitud just 1. september – Köstri tegelaskuju puhul on tegemist ühe värvikama kooliõpetajaga eesti kirjandusloos.

Varem on Andrus Kivirähk lavastanud kaks korda – autorilavastus "Papagoide päevad" esietendus 2000. aastal ning "Aabitsa kukk" 2004. aastal Eesti Draamateatris. Tallinna Linnateatris lavastab Kivirähk esimest korda.

"Köstri" autor ja lavastaja on Andrus Kivirähk, kunstnikuks Kalju Karl Kivi, valguskujundaja Neeme Jõe. Laval Peeter Tammearu (külalisena). Esietendus 1. septembril Linnateatri Hobuveskis. 

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.