Linnateatris esietendub Andrus Kivirähki autorilavastus "Köster" ({{commentsTotal}})

"Köstri" ettevalmistused. Autor/allikas: Linnateater

1. septembril, rahvusvahelisel teadmistepäeval esietendub Tallinna Linnateatri Hobuveskis Andrus Kivirähki autorilavastus "Köster". Külalisena astub peaosas lavale näitleja Peeter Tammearu.

Kivirähki uue näidendi peategelaseks on Oskar Lutsu romaanist "Kevade" tuntud Paunvere köster ehk Julk-Jüri, kes pärast pikka koolipäeva koduseinte vahel piiblit lugedes mõttesse vajub. Nii mõtiskleb köster lapsepõlve ning täitumata jäänud unistuste üle, avades "Kevade" ühe võtmetegelase vaatajale sootuks tundmatu külje alt.

Ettepaneku näidendi kirjutamiseks tegi paar aastat tagasi Kivirähkile Peeter Tammearu, kes nüüd ise ka nimitegelasena lavale astub. "Selliste ettepanekutega on reeglina nii, et sa kas jääd jalamaid konksu otsa või ei jää mitte kunagi. Köstri puhul ma jäin," sõnas Kivirähk. Kohe koju näidendit kirjutama ta aga ei jooksnud. "Kusagil sisimas ma teadsin – varem või hiljem ma selle näidendi kirjutan, sest vabaks sellest mõttest enam ei saanud."

Kivirähki sõnul oli näidendi kirjutamiseks vaja aga sootuks täpsemat ideed kui lihtsalt värvikas tegelane. Miks aga sai valitud just "Kevade" köster? "Ainus põhjus sai olla vaid see, et köstri kuju kaudu oli võimalik rääkida millestki üldisemast. Köster pidi muutuma sümboliks. Kaotatud lapsepõlve, lörri jooksnud unistuste, keelatud rõõmude kehastuseks. Ta sobis selleks imehästi," põhjendas Kivirähk. "Oleks võinud vabalt kirjutada samasuguse näidendi ka mõnest reaalsest isikust. Mõnest kõigile tuntud poliitikust või ärimehest. Aga Julk-Jüri sobis sümboliks paremini."

Sümboolselt on esietenduse kuupäevaks valitud just 1. september – Köstri tegelaskuju puhul on tegemist ühe värvikama kooliõpetajaga eesti kirjandusloos.

Varem on Andrus Kivirähk lavastanud kaks korda – autorilavastus "Papagoide päevad" esietendus 2000. aastal ning "Aabitsa kukk" 2004. aastal Eesti Draamateatris. Tallinna Linnateatris lavastab Kivirähk esimest korda.

"Köstri" autor ja lavastaja on Andrus Kivirähk, kunstnikuks Kalju Karl Kivi, valguskujundaja Neeme Jõe. Laval Peeter Tammearu (külalisena). Esietendus 1. septembril Linnateatri Hobuveskis. 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: