Jaapani akustikaspetsialist andis Tallinna linnahallile positiivse hinnangu ({{commentsTotal}})

Tallinna linnahalli suurest saalist võib pärast rekonstrueerimist saada üks Põhja-Euroopa esinduslikumaid loomuliku akustikaga kontserdisaale. Esialgse positiivse hinnangu saali võimalustele andis täna üks maailma juhtivaid akustikaspetsialiste Yasuhisa Toyota.

Praegu asuvad lähimad klassikalise muusika jaoks projekteeritud kontserdisaalid Stockholmis, Helsingis ja Peterburis. Täna Tallinna külastanud Jaapani tippakustik Yasuhisa Toyota, kes on osalenud ligi 50 kontserdisaali valmimisel, ütles pärast linnahalli saali esialgset ülevaatust, et näeb olemasolevas ruumis piisavalt potentsiaali ehitada siia 5000-kohaline klassikalise muusika esituseks mõeldud kontserdisaal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Loomuliku akustikaga saali puhul on olulised saali mõõtmed ning ruumi plaan. Need on väga tähtsad. Ma ei tahaks praegu laskuda detailidesse, aga arvestades olemasolevaid mõõtmeid näib, et siin on kõik võimalik ja ma olen väga positiivne," selgitas Toyota.

Tallinna linn ei ole veel otsustanud, millist rolli linnahall tulevikus kandma hakkab ning lähtub projekteerimistingimuste koostamisel erinevatest ülesannetest.

Akustik Linda Madalik leidis, et liiga laia funktsiooniga ruum ei pruugi kokkuvõttes rahuldada kellegi vajadusi.

"Kui me vaatame multifunktsionaalset ruumi, siis sinna mõned valdkonnad sobivad enam kui teised, näiteks loomuliku akustika juurde sobib ooper hästi, aga hoopis raskem on konverents või rokk-kontserdid, mis nõuavad hoopis enam summutatud saali. Nii et alati ei õnnestu kõiki funktsioone kokku viia ühes ruumis," nentis ta.

Linnahalli rekonstrueerimise projekteerimistingimused peaksid valmima oktoobriks.

Toimetaja: Laur Viirand



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: