Sotšis eellinastus edukalt Aljona Suržikova dokfilm "Lumi Punasel Lagedal" ({{commentsTotal}})

"Lumi Punasel Lagedal" eelesilinastus. Paremal Aljona Suržikova.

27. augustil tähistas Estosadok ehk Eesti Aiake (Eesti küla Sotši piirkonnas Venemaal) oma 130. juubelit. Peoprogrammis eelesilinastus eesti režissööri Aljona Suržikova dokumentaalfilm.

2007. aastal tegi Vene president Vladimir Putin ettepaneku korraldada taliolümpiamängud suvises kuurordis Sotšis. Alates sellest ajast algas intensiivne ehitustegevus, mis muutis põhjalikult Eesti Aiakeses elavate inimeste elusid. Režissöör Aljona Suržikova ja tootmisfirma Amrion võttegrupp jälgisid selle küla elu ja muutusi alates 2008. aastast.

Eesti Aiakese sünnipäevapeole olid lisaks kohalikele tulnud eesti juurtega inimesed kõrvalküladest ning Abhaasia eestlased Salme ja Sulevi küladest. Kohal olid ka Eesti Suursaatkond Moskvas esindajatena konsul Ulvi Peets ja pressidiplomaat Silver Küngas. Pärast kontserti näidati filmi "Lumi Punasel Lagedal". Kohapeal oli filmi sisse juhatamas režissöör Aljona Suržikova. Eesti kultuurimaja 200-kohaline saal ei mahutanud huvilisi ära ja paljud pidid seetõttu istuma lisatoolidel või lausa põrandal.

"Filmi linastus oli äärmiselt emotsionaalne. Eelnenud kontserdi üheks meeldejäävamaks osaks oli Eesti Aiakese lastekoori Päike eestikeelne esinemine. Kooris on lisaks eesti juurtega lastele ka palju vene lapsi. Huvitav on see, et nad kõik soovivad eesti keelt õppida," rääkis Suržikova. "Südant soojendas ka see, et esinesid veel mitmete rahvuste esindajad: tšetseenid, grusiinlased, kreeklased, venelased, kes nii oma õnnesoovid edasi andsid."

Dokfilm "Lumi Punasel Lagedal" linastub Eesti kinodes sügisel.

Sotši lähistel mägipiirkonnas elab juba kuues põlvkond Eestist ümberasunud eestlaste järeltulijaid. "Paljud kohalikud elanikud sooviksid õppida eesti keelt, oma esiisade keelt, kuid neil pole ei õpetajaid ega õpikuid ning puudub mistahes rahastus taoliste õpingute läbiviimiseks," nentis Suržikova, kes on filmivõtete ajal korduvalt Eesti Aiakeses käis.

Kõik huvilised võivad toetada Estosadoki küla elanikke ja aitada soetada eesti keele õpikuid või toetada eesti keele kursuste korraldamist nende lastele Hooandjas.

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: