Arvustus. Haruki Murakami realistlik psühholoogiline analüüs ({{commentsTotal}})

Haruki Murakami
Haruki Murakami Autor/allikas: Scanpix

Uus raamat
Haruki Murakami
"Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad"
Tõlkinud Margit Juurikas
255 lk
Varrak



Haruki Murakami on loonud mitmete raamatute jagu maagilisi maailmu, mis uputavad lugeja oma sügavustesse. "Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad" pole selles suhtes erand. Raamat jutustab kolmekümneaastasest mehest nimega Tsukuru, kes töötab raudteejaamade insenerina. Nooruses kuulus ta sõpruskonda, kes veetis pidevalt koos aega. Ühel päeval aga heitsid teised liikmed ta grupist välja. Miks, seda Tsukuru ei teadnud, aga oma iseloomule vastavalt ta vastu vaidlema ei hakanud. See valu jäi teda aastateks painama, takistades tal luua uusi sõprussuhteid ja eluga edasi minemast, nagu Tsukuru isegi sõnab: "Mälestusi on võimalik varjata, kuid ajalugu muuta ei saa." (lk 135).

Tsukuru tegelaskuju kaudu on Murakami kujutanud kaunilt lähedaste kaotusvalu, pidevat üksindust ja painavat üksildust. Teoses on depressiooni kujutatud realistlikult, liigse draama või pingutusteta. Lisaks psühholoogilisele aspektile on Murakami rikastanud lugu ülipeente detailidega, lisades neid peaaegu märkamatult. Nii tutvub lugeja lisaks Jaapani kultuurile ja kommetele ka raudteejaamade ehitusprotsessiga, Ungari helilooja Ferenc Lisztiga ja automargiga Lexus. Või kas te näiteks teate, keda kardavad soomlased metsas kohata? Seekord tuleb Murakami päris lähedale ja räägib meie naabritest.

Murakamit varem vaid inglise keeles lugenuna üllatusin eestikeelses tõlke üldise hõngu ja ka ilusa keele tõttu. Tundub, et Murakami on leidnud viisi, kuidas oma teoste tõlkimine lihtsaks teha. Nimelt on tal küllaltki omapärane viis kirjutada laused kõigepealt inglise keeles ja alles seejärel tõlkida jaapani keelde.

Tegu on ääretult nauditava teosega, ja kui leidub veel keegi, kes Murakamiga tuttav pole, sobib "Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad" sissejuhatuseks – raamat on võrreldes teiste Murakami teostega küllaltki lühike, aga annab autori maailmapilti kenasti edasi. Jah, võrreldes raamatuga "1Q84" on "Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastates" maagia enamuses asendatud realismiga, aga autor on siiski siia-sinna lisanud veidi midagi, mis igapäevaellu ei kuulu.

"Värvitu Tazaki" analüüsib inimeste mõtlemist, käitumist ja ilmselt on igal lugejal võimalus leida midagi tuttavat. 

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: