Mery Crystal Ra: robotid võtavad üle loovate inimeste funktsioonid ({{commentsTotal}})

Mery Crystal Ra, kodanikunimega Meeli Kõiva, on üks kolmest üle maailma välja valitud kunstnikust, keda kutsuti tänavu veebruaris Mehhikosse UNESCO valgusaasta 2015 pidulikule lõpetamisele. Viimased kümme aastat elab Mery Crystal Ra vanas kaevanduskäigus oma baldahiinvoodis.

"Ma olen kunstnik Mery Crystal Ra ja ma tulin siia maa-alusesse tunnelisse, et jõuda selgusele. Ma tundsin maa peal, et ma olen üleliigne. Loovus on üleliigne, et robotid on üle võtmas loovate inimeste funktsioone," ütles kunstnik "Aktuaalsele kaamerale". "Baldahiinvoodi maa-aluses tunnelis on ideaalne meditatsioonikoht kunstnikule."

Mery Crystal Ra ütles oma näituse kohta, et sel kohtub lodevuspagulane loovuspagulasega. "Ma arvan, et ma olen ühtlasi parasiitpagulane, sest kunstnikke peetakse ju parasiitideks. Nad on ühiskonnas liigsed," märkis autor.

Kunstnik lisas, et on valinud parasiteerumiseks kaevanduskäigud, et olla siin robotiseerunud ühiskonna silma alt ära. Ta püüab oma sõnul olla vähenõudlik ning oma ökoloogilise jalajälje minimeerimiseks kasvatab kõrvaltunnelis kuldkalu.

Tema looming on üle maailma tuntud. "Nimetaksin ehk kahte saavutust," märkis Mery Crystal Ra ise. "Võib-olla minu Euroopa Parlamendis eksponeeritud jõgi aastal 2006 ja Eesti Vabariigi sünnipäeval ja teine oli minu soolonäitus Mehhikos ülemaailmse UNESCO valgusaasta lõpuüritusel Meridas."

Mery Crystal Ra on saanud koolitust Eesti Kunstiakadeemias ja on Eesti Kunstnike Liidu ning Klaasikunstnike Ühenduse liige. Ta on loonud monumentaalvitraaže ja klaas-valgusteoseid Eesti Riigikohtu hoonesse Tartus, Tallinna Sadamasse, paljudele pankadele, firmadele ja eramutule Euroopas ja Ameerikas.

Hetkel osaleb ta Silicon Valley ja Stockholmi Rootsi töögruppide uutes innovaatilistes projektides.

Toimetaja: Valner Valme



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: