Rahastuseta jäetud filmitegijate kaebus lahendatakse kirjalikus menetluses ({{commentsTotal}})

Eesti Vabariik 100 mängufilmikonkursil osalenud ja tootmistoetusest ilma jäänud osaühing Factory süüdistab Eesti filmi instituuti korruptsioonis ning tahab, et Tallinna halduskohus tühistaks Allfilmi projektide "Tõde ja õigus" ning "Võta või jäta" rahastamistaotlused. Ühtlasi soovib Factory uut sõltumatut rahastamistaotluse hindamist enda projektile "Purjetamine vabadusse".

Tänasel istungil Tallinna halduskohtus lahenduseni ei jõutud ja menetlus jätkub kirjalikus vormis 9. septembril, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Žüriiliikmete seas oli tänane peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins, kes on ametnik ja tema ametikohustus on valvata selle üle, et avaliku raha jagamine oleks läbipaistev ja Piret Tibbo-Hudgins 2014. ja 2015. aastal ilmselgelt oma tööga hakkama ei saanud," ütles OÜ Factory juhatuse liige Meelis Niinepuu.

Eesti filmi instituudi peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins rääkis, et žürii oli sõltumatu üksus, mis ei allunud ei Eesti filmi instituudile, riigikantseleile ega ka kultuuriministeeriumile. "Süüdistada Timo Dienerit, Alar Kivilot või siis Lembit Ulfsaki selles, et nad olid mõjutatavad minu ja Elen Lotmani poolt, on pehmelt öeldes ülekohtune. Sisuliselt oli žürii laiapinnaline, kokku pandud 2012. aasta lõpus mitmete organisatsioonide poolt ja kuna tegemist oli proffidega, siis tal oli ikkagi soovituslik roll," ütles Tibbo-Hudgins.

Märtsi lõpus teatati, et toetust saavad viis täispikka mängufilmi ehk Tanel Toomi "Tõde ja õigus" saab üle kahe miljoni euro, Moonika Siimetsa "Seltsimees laps" ja Kaur Koka "Põrgu Jaan" kumbki veidi üle miljoni euro, Anu Auna lastefilm "Eia jõulud Tondikakul" üle 800 000 euro ja režissöör Liina Triškina-Vanhatalo film "Võta või jäta" üle 700 000 euro toetust.

"Purjetamine vabadusse" idee autorid on Meelis Niinepuu ja Marko Matvere ning režissöör Peeter Rebane. Filmi aluseks on spordiajaloolase, viiuldaja, kirjaniku ja ajakirjaniku Voldemar Veedami lugu eestlastest paadipõgenikest.

Toimetaja: Rutt Ernits



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: