Tristan Priimägi andis kolm filmisoovitust ({{commentsTotal}})

Filmikriitik Tristan Priimägi jagas täna hommikul "Terevisioonis" infot kolme uue mängufilmi kohta.

"Florence Foster Jenkins"

"Film räägib ühest naisest, kes tahab saada ooperilauljaks kõigi füüsiliste eelduste kiuste. Tal ei ole neid häälepaelu ega muid atribuute, mis viisipidamiseks vajalikud on. Mõlemad peaosad on niivõrd keerulised, et sealt koorub välja nii empaatia kui kaastunne kui mõistmine meie kui vaataja poolt. Väga keerulised ja mitmetahulised rollid sellises draamas, mida võiks justkui pidada väikekodanlikuks. Lavastaja ongi tuntud selliste kodanlike draamade poolest. Minu arust tõuseb see sellest lihtsast teatraalsusest üle. Teisest küljest on väga lahe see, kuidas suudetakse britilikult välja kanda selline Vana Baskini värk ka."

"Mimoosid"

"Vägagi allegooriline lugu. Meenutab Iraani filme, kus on hästi kõva sümbolistlik tasand. Lugu on sellest, kuidas üks šeik sureb ära keset kõrbe, aga ta naine on palunud ta matta kodumaale ja see seltskond peab nüüd kuidagi saama selle laiba sinna. See füüsiline reis muutub metafüüsiliseks, et tegelikult see on mingis mõttes nagu nende eneseotsing. See teekond osutub olulisemaks kui sihtpunkt kokkuvõttes. Väga soovitan. See film on usust, aga mitte usust religiosses mõttes, vaid sellest, et me endas peame leidma mingi usu üles."

"Minu sõber lohe"

"Suurepärane Disney film. Film räägib ühest poisist, kes satub autoõnnetusse, tema vanemad saavad surma ja ta jääb sinna metsa elama mitmeks aastaks ja tema kaaslaseks on üks suur karvane lohe. See kannab sellist otsivat ja helget vaimu, mis on lastefilmidest nagu suuresti ära kadunud. Tempo on maas, mis on väga äge. Viimasel ajal need lastefilmid kipuvad ka kiireks kätte minema. Siin on võetud ka karakterite arenduseks aega. Lõpuks suudab emotsionaalselt meid niimoodi kaasa viia, et minule läks küll väga korda."

Toimetaja: Madis Laur



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: