Peeter Helme raamatusoovitus. Ann Leckie ulmetriloogia ({{commentsTotal}})

Ann Leckie
Ann Leckie Autor/allikas: promo

Täna räägin lausa kolmest raamatust. Kuigi mingis mõttes on nad ikkagi üks. Pean silmas Ameerika ulmekirjaniku Ann Leckie triloogiat, mis koosneb romaanidest "Abistav õiglus", "Abistav mõõk" ja "Abistav halastus". Eesti keeles ilmus neist esimene möödunud, teised kaks tänavu aastal kirjastuses Varrak Juhan Habichti tõlkes. Originaaliski on tegu üsna värskete teostega, millest esimene nägi ilmavalgust 2013. aastal ning kolmas ja viimane 2015. aastal.

Ann Leckie - "Abistav õiglus"

Tõlkinud Juhan Habicht. Varrak, 2015.

Ann Leckie - "Abistav mõõk"
Tõlkinud Juhan Habicht. Varrak, 2016.

Ann Leckie - "Abistav halastus"
Tõlkinud Juhan Habicht. Varrak, 2016.

Täna räägin lausa kolmest raamatust. Kuigi mingis mõttes on nad ikkagi üks. Pean silmas Ameerika ulmekirjaniku Ann Leckie triloogiat, mis koosneb romaanidest "Abistav õiglus", "Abistav mõõk" ja "Abistav halastus". Eesti keeles ilmus neist esimene möödunud aastal, teised kaks tänavu kirjastuses Varrak Juhan Habichti tõlkes. Originaaliski on tegu üsna värskete teostega, millest esimene nägi ilmavalgust 2013. aastal ning kolmas ja viimane 2015. aastal.

Triloogia kõik kolm osa korjasid Ameerikas ohtralt ulmekirjandusauhindu ning alustasid kohe kiiret tõlketeekonda. Samas kõlas ka kriitilisi noote. Nagu kirjutab Tanel Pern 27. mail kultuurilehes Sirp artiklis "Kutsikate tants auhinnakatla ümber" langes Ann Leckie "Abistava õigluse" pärgamine Hugo auhinnaga kriitika alla. Iseenesest märgib see pigem poliitilisi võitlusi Ameerika ulmeseltskonnas, kui hinnangu andmist raamatu kirjanduslikule tasemele. Perni sõnul olid Leckie auhindamisega rahulolematud need huvirühmad, kelle sõnul on ulmekirjandus – tsiteerin – "alati olnud ja peaks olema apoliitiline seikluskirjanduse žanr, kuid viimastel aastatel on selle üle otsustama asunud vasakpoolsed "sotsiaalse õigluse eest võitlejad", kes ei väärtusta teoseid, mis tavalisele lugejale tegelikult meeldivad, vaid pärgavad selliseid autoreid, kelle teose sotsiaalne sõnum (või autori enese nahavärv või sugu) vastab "sotsiaalse õigluse" nõudmistele."

Iseenesest kõlab see intrigeerivalt ja toobki meid Leckie teoste ideelise tuumani. Tuleb tunnistada, et kuna eesti keeles grammatiline sugu puudub, läheb meie lugejale mõndagi kaduma teostest, mille peategelane, tehisintellekt – kellel, nagu ajapikku selgub, on naise keha – kasutab kõigist inimestest rääkides naissoo asesõna. Inglise keeles siis she. Mõistes vaid osaliselt sugude tähtsust ja tähendust, liigub peategelane Breq raskustega inimestevaheliste suhete rägastikus. Tegelikult on Breqi lugu ja olemus veel keerulisem, aga mis ta täpselt on ja miks, seda võib juba igaüks ise lugedes avastada. Igatahes on kohati inimsuhete ja -tunnete rägastik peategelase jaoks sedavõrd segane, et ka lugedes ei saa enam aru, mis on mis. Kuid see pole kriitika. Pigem oskab Leckie hästi lugejaga mängida, teda ninapidi vedada ja lõpuks asjad ära seletada.

Seletamist vajavaid asju on aga palju – nimelt on suures kosmoseimpeeriumis algamas kodusõda. Kuid see on üks veider sõda, mis toimub keisri enda vahel. Viimane on oma riigi selle tohutu suuruse tõttu jaganud enda mitme keha vahel osadeks. Imperaatoritel on justkui üks teadvus, aga pikkade kauguste tõttu on eri kehad ajapikku omandanud eraldi identiteedi ning mingil hetkel on erinevused ületamatud. Puhkeb kodusõda, mille keskel üritab admirali seisusesse tõusnud tehisintellekt Breq talle usaldatud päikesesüsteemis korda ja tervet mõistust säilitada. Suure kaasaelamisega kirjeldab Ann Leckie intriige, näitab nutikalt, kuidas vahel võib ka kõige tühisem asi olla tohutu tähtsusega ning osutab sellele, et mõnest raskest olukorrast aitab lihtsalt üle saada tassike head teed.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: