Peeter Helme raamatusoovitus. Ann Leckie ulmetriloogia ({{commentsTotal}})

Ann Leckie
Ann Leckie Autor/allikas: promo

Täna räägin lausa kolmest raamatust. Kuigi mingis mõttes on nad ikkagi üks. Pean silmas Ameerika ulmekirjaniku Ann Leckie triloogiat, mis koosneb romaanidest "Abistav õiglus", "Abistav mõõk" ja "Abistav halastus". Eesti keeles ilmus neist esimene möödunud, teised kaks tänavu aastal kirjastuses Varrak Juhan Habichti tõlkes. Originaaliski on tegu üsna värskete teostega, millest esimene nägi ilmavalgust 2013. aastal ning kolmas ja viimane 2015. aastal.

Ann Leckie - "Abistav õiglus"

Tõlkinud Juhan Habicht. Varrak, 2015.

Ann Leckie - "Abistav mõõk"
Tõlkinud Juhan Habicht. Varrak, 2016.

Ann Leckie - "Abistav halastus"
Tõlkinud Juhan Habicht. Varrak, 2016.

Täna räägin lausa kolmest raamatust. Kuigi mingis mõttes on nad ikkagi üks. Pean silmas Ameerika ulmekirjaniku Ann Leckie triloogiat, mis koosneb romaanidest "Abistav õiglus", "Abistav mõõk" ja "Abistav halastus". Eesti keeles ilmus neist esimene möödunud aastal, teised kaks tänavu kirjastuses Varrak Juhan Habichti tõlkes. Originaaliski on tegu üsna värskete teostega, millest esimene nägi ilmavalgust 2013. aastal ning kolmas ja viimane 2015. aastal.

Triloogia kõik kolm osa korjasid Ameerikas ohtralt ulmekirjandusauhindu ning alustasid kohe kiiret tõlketeekonda. Samas kõlas ka kriitilisi noote. Nagu kirjutab Tanel Pern 27. mail kultuurilehes Sirp artiklis "Kutsikate tants auhinnakatla ümber" langes Ann Leckie "Abistava õigluse" pärgamine Hugo auhinnaga kriitika alla. Iseenesest märgib see pigem poliitilisi võitlusi Ameerika ulmeseltskonnas, kui hinnangu andmist raamatu kirjanduslikule tasemele. Perni sõnul olid Leckie auhindamisega rahulolematud need huvirühmad, kelle sõnul on ulmekirjandus – tsiteerin – "alati olnud ja peaks olema apoliitiline seikluskirjanduse žanr, kuid viimastel aastatel on selle üle otsustama asunud vasakpoolsed "sotsiaalse õigluse eest võitlejad", kes ei väärtusta teoseid, mis tavalisele lugejale tegelikult meeldivad, vaid pärgavad selliseid autoreid, kelle teose sotsiaalne sõnum (või autori enese nahavärv või sugu) vastab "sotsiaalse õigluse" nõudmistele."

Iseenesest kõlab see intrigeerivalt ja toobki meid Leckie teoste ideelise tuumani. Tuleb tunnistada, et kuna eesti keeles grammatiline sugu puudub, läheb meie lugejale mõndagi kaduma teostest, mille peategelane, tehisintellekt – kellel, nagu ajapikku selgub, on naise keha – kasutab kõigist inimestest rääkides naissoo asesõna. Inglise keeles siis she. Mõistes vaid osaliselt sugude tähtsust ja tähendust, liigub peategelane Breq raskustega inimestevaheliste suhete rägastikus. Tegelikult on Breqi lugu ja olemus veel keerulisem, aga mis ta täpselt on ja miks, seda võib juba igaüks ise lugedes avastada. Igatahes on kohati inimsuhete ja -tunnete rägastik peategelase jaoks sedavõrd segane, et ka lugedes ei saa enam aru, mis on mis. Kuid see pole kriitika. Pigem oskab Leckie hästi lugejaga mängida, teda ninapidi vedada ja lõpuks asjad ära seletada.

Seletamist vajavaid asju on aga palju – nimelt on suures kosmoseimpeeriumis algamas kodusõda. Kuid see on üks veider sõda, mis toimub keisri enda vahel. Viimane on oma riigi selle tohutu suuruse tõttu jaganud enda mitme keha vahel osadeks. Imperaatoritel on justkui üks teadvus, aga pikkade kauguste tõttu on eri kehad ajapikku omandanud eraldi identiteedi ning mingil hetkel on erinevused ületamatud. Puhkeb kodusõda, mille keskel üritab admirali seisusesse tõusnud tehisintellekt Breq talle usaldatud päikesesüsteemis korda ja tervet mõistust säilitada. Suure kaasaelamisega kirjeldab Ann Leckie intriige, näitab nutikalt, kuidas vahel võib ka kõige tühisem asi olla tohutu tähtsusega ning osutab sellele, et mõnest raskest olukorrast aitab lihtsalt üle saada tassike head teed.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



"Palgamõrvari ihukaitsja""Palgamõrvari ihukaitsja"
Arvustus. "Palgamõrvari ihukaitsja" ja märulikomöödia väsinud troobid

Uus film kinos

"Palgamõrvari ihukaitsja"

Lavastaja Patrick Hughes

Osades Ryan Reynolds, Samuel L. Jackson, Gary Oldman

5/10

ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.ASIA BAŚ, KADRI NOORMETS, GABRIEL DA LUZ AIR WITH CONTENT 10 degree something. Saal biennaal.
Galerii: Kanutis vormusid sõnad ühisloomeks

Kanuti Gildi SAAL-i ees sai teoks Kadri Noormetsa, Asia Baśi ja Gabriel da Luzi sõnadesse vormuv ühisruumi loome "AIR WITH CONTENT 10 degree something".

Koraali laulmine Haapsalus.Koraali laulmine Haapsalus.
Haapsalu algas koraalimaraton

Pühapäeval algas Haapsalus 36 tundi kestev koraalimaraton, et laulda läbi kõik 484 luterliku lauluraamatu laulu. Tegemist on kolmanda koraalimaratoniga Eestis, kuid esmakordselt püütakse esineda nii, et muusika kõlab pühakodades katkematult.

FILM
"Wind River"
Kaarel Kuurmaa: Lumi ja vaikus

Mängufilm "Wind River" (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.

TEATER
Suvelavastus "Lembitu"
Galerii ja video: Suve mastaapseim vabaõhuetendus hargneb Lõhavere linnamäel

Loominguline ühendus TEMUFI hakkab Viljandimaal Lõhavere linnamäel mängima Urmas Lennuki suvelavastust"Lembitu - kuningas ilma kuningriigita".

Uuendatud: 16:57 
KIRJANDUS
New Yorgi naine hommikuhämuses pargis tervisejooksul.
Peeter Sauter. Tere hommikust ja head õhtut...

Miniessee miniprobleemist tervituseks Lindepuu Hendrikule, kelle saeveskist laudu tuleb mühinal. Pane voodriks või põrandalaudadeks, igale poole sobivad ühtviisi hästi. Hiljuti tulid Bronka Nowicka ja Sławomir Mrożeki tõlked.

KUNST
20 kaasaegset kunstnikku teevad Eesti 100. sünnipäevaks ühiskingituse
Galerii: 20 kaasaegset kunstnikku teevad EV100 puhul ühiskingituse

20 kaasaegset Eesti kunstnikku esitlesid Kumu kunstimuuseumis Kadriorus suurprojekti, mille käigus valmib 20 vabadusest inspireeritud teost.

Arhitektuur
VJ SuaveVJ Suave
Tartus tutvustatakse atraktiivsel moel varju jäävaid linnaosi

Tartus toimub juba viiendat korda linnafestival UIT, mille eesmärk on suunata inimesi märkama neid linnaosi, mis muidu varju jäävad ning pakkuda võimalust vaadelda linna teisest perspektiivist, kasutades selleks heli-, valgus- ja videoinstallatsioone.

Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Enne kui masin ületab inimest

Tehisintellekti üle mõtlemine ja arutlemine on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud. Osalt on selle põhjuseks palju meediakära tekitanud arengud, kus arvutiprogrammid on mõnel kitsal alal näidanud inimvõimetega võrdväärseid või paremaid oskusi.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.