Ivar Põllu: soovime, et Draama oleks teatrite, mitte etenduste festival ({{commentsTotal}})

{{1473072478000 | amCalendar}}

Täna algab Tartus nädalapikkune teatrifestival Draama 2016. Festivali kunstiline juht Ivar Põllu valgustas Klassikaraadio "Deltas" festivali tagamaid.

Põllu sõnul on sel aastal Draama festivali ajaloo jooksul esimest korda osalised meeskunstnikud: Illimar Vihmar ja Sander Põllu. "See, mida nad on linnakujunduseks välja mõelnud, selgub õige pea. Ma ei hakka seda igaks juhuks ette ära reetma," sõnas Ivar Põllu Klassikaraadio saatele "Delta".

Ivar Põllu sõnade kohaselt soovivad korraldajad, et Draama ei oleks enam etenduste festival, vaid teatrite festival. "See tähendab, et teater tuleb Tartusse, ehitab üles mängukoha ja mängib seal nädal aega erinevaid lavastusi või siis kasvõi ühte lavastust."

Tänavu on eriline mängupaikade põud ja paljud mängupaigad ei kvalifitseerunud mitme teatri jaoks, lausus Põllu. Seepärast ei saanud korraldajad igale teatrile oma mängupaika garanteerida.

Sellegipoolest mängitakse enamikku etendustest kaks või kolm korda. "Meie jaoks on oluline, et teatriinimesed ei tuleks siia ühte sutsakat tegema, vaid et nad tõesti on siin festivalil kohal, suhtlevad, et tekiks tõeline teatrifestivali melu," ütles Põllu.

Kõige põnevamas kohas etendatakse Põllu sõnul Labürintteatriühenduse G9 ja Tartu Uue Teatri koostöös valminud lavastust "ELUAEG".

"See on majas, kus pole kunagi teatrit toimunud ja ilmselt ei saa ka kunagi hiljem toimuma," ütles Põllu.

Festivali raames tehakse teatrit veel näiteks Loodusmaja kasvuhoones ja Raadi lennukiangaarides.

Põllu sõnul moodustavad etenduste valiku tuuma eelkõige aastapreemiate laureaadid ja nominendid.

Teatrisaali kõrval saavad publik ja teatritegijad kokku festivalikohvikutes Tartu Uues Teatris ja Sisevete Saatkonnas, kus on avatud ka teatriraamatute pood. "Eesmärk on, et osalevatel teatritel ja teatriinimestel oleks tore, tekiks uusi mõtteid ja mõttevahetusi ja spontaanseid ja vähem spontaanseid olemisi," ütles Draama 2016 tegevjuht Maarja Mänd "Aktuaalsele kaamerale".

Draama juhatab 10. septembril välja jõe ääres toimuv teatraalne festivalilaat.

Festivali kava etenduste ja muude ürituste kohta saab näha Draama kodulehelt.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: