Ivar Põllu: soovime, et Draama oleks teatrite, mitte etenduste festival ({{commentsTotal}})

{{1473072478000 | amCalendar}}

Täna algab Tartus nädalapikkune teatrifestival Draama 2016. Festivali kunstiline juht Ivar Põllu valgustas Klassikaraadio "Deltas" festivali tagamaid.

Põllu sõnul on sel aastal Draama festivali ajaloo jooksul esimest korda osalised meeskunstnikud: Illimar Vihmar ja Sander Põllu. "See, mida nad on linnakujunduseks välja mõelnud, selgub õige pea. Ma ei hakka seda igaks juhuks ette ära reetma," sõnas Ivar Põllu Klassikaraadio saatele "Delta".

Ivar Põllu sõnade kohaselt soovivad korraldajad, et Draama ei oleks enam etenduste festival, vaid teatrite festival. "See tähendab, et teater tuleb Tartusse, ehitab üles mängukoha ja mängib seal nädal aega erinevaid lavastusi või siis kasvõi ühte lavastust."

Tänavu on eriline mängupaikade põud ja paljud mängupaigad ei kvalifitseerunud mitme teatri jaoks, lausus Põllu. Seepärast ei saanud korraldajad igale teatrile oma mängupaika garanteerida.

Sellegipoolest mängitakse enamikku etendustest kaks või kolm korda. "Meie jaoks on oluline, et teatriinimesed ei tuleks siia ühte sutsakat tegema, vaid et nad tõesti on siin festivalil kohal, suhtlevad, et tekiks tõeline teatrifestivali melu," ütles Põllu.

Kõige põnevamas kohas etendatakse Põllu sõnul Labürintteatriühenduse G9 ja Tartu Uue Teatri koostöös valminud lavastust "ELUAEG".

"See on majas, kus pole kunagi teatrit toimunud ja ilmselt ei saa ka kunagi hiljem toimuma," ütles Põllu.

Festivali raames tehakse teatrit veel näiteks Loodusmaja kasvuhoones ja Raadi lennukiangaarides.

Põllu sõnul moodustavad etenduste valiku tuuma eelkõige aastapreemiate laureaadid ja nominendid.

Teatrisaali kõrval saavad publik ja teatritegijad kokku festivalikohvikutes Tartu Uues Teatris ja Sisevete Saatkonnas, kus on avatud ka teatriraamatute pood. "Eesmärk on, et osalevatel teatritel ja teatriinimestel oleks tore, tekiks uusi mõtteid ja mõttevahetusi ja spontaanseid ja vähem spontaanseid olemisi," ütles Draama 2016 tegevjuht Maarja Mänd "Aktuaalsele kaamerale".

Draama juhatab 10. septembril välja jõe ääres toimuv teatraalne festivalilaat.

Festivali kava etenduste ja muude ürituste kohta saab näha Draama kodulehelt.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.