Tõnu Karjatse filmikomm. Hoiatuseks ja soovituseks ({{commentsTotal}})

"Kalatüdruk Dory" Autor: kaader filmist

Hooaja esimese filmikommentaari jagan pooleks: hoiatuseks ja soovituseks. Hoiatuseks vaatamata sellele, et kunsti üle levinud arvamuse kohaselt vaielda ei tuleks. Võib vaid arvata, kes on sihtgrupp Dan Kani ja Daniel Schweinerti "Taskunoamehele" (2016), mis sai tänavu Sundance’il parima lavastajaauhinna.

Esimese poole tunni põhjal võib eeldada, et see film meeldiks neile, kelle lemmikfilmide hulka kuulub näiteks "American Pie" kõigi oma järgedega (1999-2012). Hea maitse piiride ületamises pole Hollywoodi meelelahutuskinos midagi uut, labasusega hiilgav "Taskunoamees" võib aga petlikult mõjuda neile, kes usaldavad Sundance’i kui teatud sõltumatu kino kvaliteedimärgi ega tea, et selle taga võib peituda ka lihtne allapoolevööd nalju täis pikitud pildirida.

"Taskunoamees" räägib üksikul saarel lootuse kaotanud ja enesetappu üritavast Hankist (Paul Dano), kes kõri ümber pingule tõmbuvast silmusest välja rabeleb, kuna märkab kaldale uhutud kahvatut tüüpi (Daniel Radcliffe). Saarelt pääseb Hank arvatava laiba kõhutuulte abil ja kodutee leidmiseks elustub kahvatul, suust joogivett välja purskaval kehal veel üks organ. Seda filmi võis küll olla lõbus kirjutada ja teostada, kuid seda pole põrmugi lõbus vaadata. Tuleb tunnistada, et mingil määral taandub see hukkamõist esteetilisele maitsele, kuid paistab, et ka lavastuse eest antud auhind Sundance’il oli liiast, kui arvestada seda, kui palju tehakse fantaasiarikkaid filme reaalsuse hägustumisest. Et teada saada, millega "Taskunoamees" lõpeb, peaks seda minema teist korda vaatama. Esimese poole tunniga sai aga piisavalt selgeks see, et kogu film ongi üles ehitatud samasugustele naljadele, mis peaksid üks teist üle trumpama. Kuhu see oleks viinud, tõesti ei tea.

Tänase filmikommentaari soovitus on aga hoopis perefilm "Kalatüdruk Dory", mille juures võib väsinud vanem ka rahulikult korraks tukastada, filmi sõnumit mööda laskmata. Pixari ja Disney kompanii 3D-tehnikas valminud kalatüdruku lugu räägib uudishimulikust sinisest ookeanikalast Doryst ja tema sõpradest, keda ta kohtab seiklusrikkal teel tagasi koju. Uudishimu viib Dory välja kodusest akvaariumist, nagu neid võib kohata Ameerika veeparkides ja ta võtab nõuks oma vanemad uuesti üles otsida, saades seejuures üle ka oma peamisest puudusest, peaaegu olematust mälust.

"Kalatüdruk Dory" on lugu sõprusest, ühtehoidmisest ja teineteise aitamisest. Siin pole kahemõttelisi nalju ega närvidelekäivaid tegelaskujusid, millega Hollywoodi animafilmides püütakse pahatihti meeldida kinos igavlevatele pereisadele. Suuresilmse kalatüdruku seiklused on peaaegu vabad soorollidest, koomika on targalt vaoshoitud ning tegevus hoiab kütkes ka neid, kelle esimene eelistus kinos on võibolla hoopis üleelusuurused märulifilmid. Tagasihoidlikult on "Kalatüdruk Dory" tegijad suhtunud ka 3D võimalustesse - midagi ei muutu segavaks ja efekte pole tehtud efekti enese pärast. Õigupoolest on isegi raske leida põhjust, miks peaks see film olema just 3D-s. Mu seekordse kinokaaslase, seitsmeaastase tütre arvates, kellele see oli esimene niinimetatud prillifilm, oli ainuke vahe selles, et nende prillidega muutus pilt teravamaks. Erilist vaimustust ta kolmanda mõõtme sissetoomise vastu kinokunstis seekord üles ei näidanud, küll oli aga film ise tema arvates tore.

Autorid Andrew Stanton, kes tegi ka animamenuki "Kalapoeg Nemo" (2012), ja Angus MacLane on seadnud eesmärgiks väiksele vaatajale arusaadava loo edasiandmise, kusjuures käsitlemata ei jää ka tõsisemad probleemid nagu keskkonnareostus ja loomade õigused kalade näitel. Inimesed on kalatüdruku loos pigem juhmid kõrvaltegelased, kes selle segaduse tekitanud. Filmi peategelaste, inimlike kalakeste peamine soov on vabadus, mille saavutamise nimel on nad valmis tegema ka selgelt ülejõukäivaid pingutusi.

"Kalatüdruk Dory" on positiivselt laetud pildike humanistlikest väärtustest ja toimib nii ka omamoodi sotsiaalse õpikuna neile, kes oma kooliteed alles alustamas.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Tristan Priimägi HÕFFi konfliktist: teen vastuettepaneku valge daami ärakeelamiseks

Filmikriitik Tristan Priimägi tutvustas täna hommikul "Terevisioonis" uusi mängufilme.

Loe katkendit: Kirmen Uribe, "Bilbao–New York–Bilbao"

Loomingu Raamatukogu vahendusel jõuab Eesti lugejateni baski prosaisti ja luuletaja Kirmen Uribe mitme kirjandusauhinnaga pärjatud debüütromaan "Bilbao–New York–Bilbao".

Päeva video: Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoees

Üleriigilise kunstivabaduse päeva auks tegi koreograaf, kunstnik ja luuletaja Sveta Grigorjeva visuaalarvamuspoeesi.

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!
Ametlik nekroloog Lembit Ulfsakile

LEMBIT ULFSAK

4. juuli 1947–22. märts 2017

Jaanika Tammaru Mustast Kastist: meie peamine mõjutaja peabki olema loomise jõud

24. märtsi õhtul ainuetendub teatri Must Kast lavastus "Siuru rada", kus põimitakse üheks neli erinevat Siuru esimeses albumis ilmunud teksti nelja lavastaja tõlgenduses.

Rakvere Teatri uueks loominguliseks juhiks saab Peeter Raudsepp

Eelmise aasta lõpus kuulutas SA Rakvere Teatrimaja välja konkursi loomingulise juhi ametikohale. Sügisel, uue hooaja algusest, asub ametisse Peeter Raudsepp.

FILM
HÕFF ei sobi Haapsalu pastorite arvates kuurortlinna kuvandiga

Viie Haapsalu koguduse pastorid leiavad, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programm on liiga vägivaldne ja ei sobi kuurortlinna kuvandiga.

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Arvustus. Elu ooterežiimil

Uus raamat
Urmas Vadi
"Neverland"
Kolm Tarka
347 lk

KUNST
Laurentsius: mulle meeldivad kõrges kunstis ebapopulaarsed teemad

Laurentsius on kunstnik, kes teeb oma loomingut nii, et tal endal on alati põnev, teatas "OP". Sama lugu juhtus klassikalise loodusmaaliga, mis läbi tema pintsli omandab täiesti uue tähenduse.

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Koit Raudsepa kolm soovitust Tallinn Music Weekiks

Järgmisel nädalal saab alguse Tallinn Music Week ning "OP-is" jagas festivaliks kolm soovitust Raadio 2 saatejuht Koit "Dr Koit" Raudsepp.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.