Tõnu Karjatse filmikomm. Hoiatuseks ja soovituseks ({{commentsTotal}})

"Kalatüdruk Dory" Autor/allikas: kaader filmist

Hooaja esimese filmikommentaari jagan pooleks: hoiatuseks ja soovituseks. Hoiatuseks vaatamata sellele, et kunsti üle levinud arvamuse kohaselt vaielda ei tuleks. Võib vaid arvata, kes on sihtgrupp Dan Kani ja Daniel Schweinerti "Taskunoamehele" (2016), mis sai tänavu Sundance’il parima lavastajaauhinna.

Esimese poole tunni põhjal võib eeldada, et see film meeldiks neile, kelle lemmikfilmide hulka kuulub näiteks "American Pie" kõigi oma järgedega (1999-2012). Hea maitse piiride ületamises pole Hollywoodi meelelahutuskinos midagi uut, labasusega hiilgav "Taskunoamees" võib aga petlikult mõjuda neile, kes usaldavad Sundance’i kui teatud sõltumatu kino kvaliteedimärgi ega tea, et selle taga võib peituda ka lihtne allapoolevööd nalju täis pikitud pildirida.

"Taskunoamees" räägib üksikul saarel lootuse kaotanud ja enesetappu üritavast Hankist (Paul Dano), kes kõri ümber pingule tõmbuvast silmusest välja rabeleb, kuna märkab kaldale uhutud kahvatut tüüpi (Daniel Radcliffe). Saarelt pääseb Hank arvatava laiba kõhutuulte abil ja kodutee leidmiseks elustub kahvatul, suust joogivett välja purskaval kehal veel üks organ. Seda filmi võis küll olla lõbus kirjutada ja teostada, kuid seda pole põrmugi lõbus vaadata. Tuleb tunnistada, et mingil määral taandub see hukkamõist esteetilisele maitsele, kuid paistab, et ka lavastuse eest antud auhind Sundance’il oli liiast, kui arvestada seda, kui palju tehakse fantaasiarikkaid filme reaalsuse hägustumisest. Et teada saada, millega "Taskunoamees" lõpeb, peaks seda minema teist korda vaatama. Esimese poole tunniga sai aga piisavalt selgeks see, et kogu film ongi üles ehitatud samasugustele naljadele, mis peaksid üks teist üle trumpama. Kuhu see oleks viinud, tõesti ei tea.

Tänase filmikommentaari soovitus on aga hoopis perefilm "Kalatüdruk Dory", mille juures võib väsinud vanem ka rahulikult korraks tukastada, filmi sõnumit mööda laskmata. Pixari ja Disney kompanii 3D-tehnikas valminud kalatüdruku lugu räägib uudishimulikust sinisest ookeanikalast Doryst ja tema sõpradest, keda ta kohtab seiklusrikkal teel tagasi koju. Uudishimu viib Dory välja kodusest akvaariumist, nagu neid võib kohata Ameerika veeparkides ja ta võtab nõuks oma vanemad uuesti üles otsida, saades seejuures üle ka oma peamisest puudusest, peaaegu olematust mälust.

"Kalatüdruk Dory" on lugu sõprusest, ühtehoidmisest ja teineteise aitamisest. Siin pole kahemõttelisi nalju ega närvidelekäivaid tegelaskujusid, millega Hollywoodi animafilmides püütakse pahatihti meeldida kinos igavlevatele pereisadele. Suuresilmse kalatüdruku seiklused on peaaegu vabad soorollidest, koomika on targalt vaoshoitud ning tegevus hoiab kütkes ka neid, kelle esimene eelistus kinos on võibolla hoopis üleelusuurused märulifilmid. Tagasihoidlikult on "Kalatüdruk Dory" tegijad suhtunud ka 3D võimalustesse - midagi ei muutu segavaks ja efekte pole tehtud efekti enese pärast. Õigupoolest on isegi raske leida põhjust, miks peaks see film olema just 3D-s. Mu seekordse kinokaaslase, seitsmeaastase tütre arvates, kellele see oli esimene niinimetatud prillifilm, oli ainuke vahe selles, et nende prillidega muutus pilt teravamaks. Erilist vaimustust ta kolmanda mõõtme sissetoomise vastu kinokunstis seekord üles ei näidanud, küll oli aga film ise tema arvates tore.

Autorid Andrew Stanton, kes tegi ka animamenuki "Kalapoeg Nemo" (2012), ja Angus MacLane on seadnud eesmärgiks väiksele vaatajale arusaadava loo edasiandmise, kusjuures käsitlemata ei jää ka tõsisemad probleemid nagu keskkonnareostus ja loomade õigused kalade näitel. Inimesed on kalatüdruku loos pigem juhmid kõrvaltegelased, kes selle segaduse tekitanud. Filmi peategelaste, inimlike kalakeste peamine soov on vabadus, mille saavutamise nimel on nad valmis tegema ka selgelt ülejõukäivaid pingutusi.

"Kalatüdruk Dory" on positiivselt laetud pildike humanistlikest väärtustest ja toimib nii ka omamoodi sotsiaalse õpikuna neile, kes oma kooliteed alles alustamas.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.Ivar Kaasiku näitus "summa rerum" Münchenis.
Evald Okase muuseumis saab poppi ja glämmi

Evald Okase muusemi galeriis avatakse 27. juunil kell 17 Ivar Kaasiku ja Andro Kööbi maalinäitus "Pop & glam", kuraatoriks Harry Liivrand.

Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".Eeva Talsi laulab plaadil Jaan Tätte "Ojalaulu".
XII noorte tantsupeo lood ja laulud said plaadile

Ilmus eeloleval noorte tantsupeol kõlava muusikaga plaat, millele salvestatud 26 lugu esitavad armastatud Eesti solistid, kelle muusika saatel ligi 8500 tantsijat ja võimlejat ka 30. juunil ja 1. juulil tantsima hakkavad.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Katarina Tomps
Teatraalne kaamera. Katarina Tomps, "Don Quijote"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Kadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.