Arvustus. Kohtumine Köstriga: Kivirähki aeg ja ruum ({{commentsTotal}})

Peeter Tammearu
Peeter Tammearu "Köstris" Autor/allikas: Tallinna Linnateater

"Köster"
Autor ja lavastaja Andrus Kivirähk
Kunstnik Kalju Karl Kivi
Valguskujundaja Neeme Jõe
Laval Peeter Tammearu
Esietendus 1. septembril Linnateatri Hobuveskis

Linnateatris esietendus Andrus Kivirähki sulest ja lavastaja käe alt "Köster". Kivirähk annab "Kevadest" tuntud kõrvaltegelasele pearolli, kingib talle terve Hobuveski lava ja laseb kõik südamelt ära rääkida.

Viimati lavastas Andrus Kivirähk 12 aastat tagasi ("Aabitsa kukk" Eesti Draamateatris, 2004. aastal), kuid vaatamata tosina-aastasele pausile, on autoril loo lavale seadmise kunst jätkuvalt käe sees, sest laval nähtu tundus samaaegselt tuttav ja äratuntav. Miks nii?

Köster kui ajatu maitsev vein

Andrus Kivirähk oma teostega loob oma aega. Ja seal Kivirähki ajas on oma osa kõikidel tema kõnekatel ja metafoorsetel tegelaskujudel, kelle ühiskond varmalt omaks võtnud – on meil tänu talle ju oma aja Rehepapid, Maunod "Aabitsa kukest" ja Ivan Oravad, kui vaid mõningaid karaktereid pikast nimekirjast esile tõsta. Kuid lisaks oma ajale on nüüd autoril ka oma ruum: "Köster" Tallinna Linnateatri Hobuveskis on selle elav tõestus.

Kuigi Kivirähk on sügavalt meie aega juurdunud kirjanik, on talle omane, et ta uurib inimest oma teostes aegade üleselt: ta käib karakteri järgi ajas nagu keldrisse jäetud suurepärase veinipudeli järgi, aga mekib seda siin ja praegu, sajand hiljem. Kivirähkil on oskus liigutada tegelaskujusid mängleva kergusega kui malenuppe erinevatest aegadest praegusesse ja vastupidi ning see on kindlasti Kivirähki trump Eesti loomemaastikul.

Köstri lugu võiks sobida ükskõik millisesse hetke, mitte tingimata aastasse 2016 või 1912, mil Oskar Luts ta ellu tõi. Kivirähk loob nii klassikat, aegade üleseid teoseid, mis oma väärtust ajas ei kaota, vaid vastupidi, mis nagu vein, aastanumbri edasi liikudes aina paremaks muutuvad. Ja samas annab ta uue elu ka juba möödunud aegade meistriteostele. Kivirähk loob karaktereid, millega vaataja-lugeja-kuulaja end identifitseerib, samastab, kelle autor muudab inimlikuks, lähedaseks ja arusaadavaks.

Seekord laseb Kivirähk Köstri kaudu välja süütu ja siira lapse hääle, lapse, kes suures täiskasvanuks saamise tuhinas on unustuste hõlma jäänud ja vahepeal kibestumuse ja tigeduse karmi pealispinna alla mattunud.

Peeter Tammearu olümpiavorm

Tammearu kehastub väga veenvalt torisevaks ja kibestunud Köstriks ja avab Kivirähki sõnade kaudu saladuselaegast, kuidas muretust ja lõbusat poisist võib saada kogu inimsugu (kui ehk välja arvata üks ilus ja noor tütarlaps, kes ta südame tugevamalt põksuma paneb, nagu selgub tükist) vihkav vanamees.

Foto: Tallinna Linnateater

Vaimuka fantaasialennuga Kivirähk näitab, et ta valitseb nii sõna kui ka näitlejat. Tammearu täidab üksi kogu ruumi ja toob oma vaheldusrikka mänguga selgelt välja kompleksse karakteri erinevad värvid. See toob esile teksti rikkuse ja on sümbioosis kirjandusliku sügavuse ja mahlakusega, mida tõestavad ka korduvad naerupahvakad saalis. Huvitav on see, kuidas Tammearu oma vokaalse ja kehalise jõu kõrval suudab mänglevalt vahetada registreid, keerates ette Köstri inimliku ja pehmema poole.

Kui Kivirähk langetab raamatust tuttava Köstri üheülbalise tüpaaži eest maski, siis Tammearu omakorda täiustab seda oma mänguga tuues karakterisse sügavust ja kergust samal ajal. Kui tulla tagasi Kivirähki aja ja ruumi juurde, siis see, mis selle loob, on just kivirähklik tekst. See omakorda vajab aga väga isikupäraseid ja tugeva energiaga näitlejaid, sest mõni nõrgem sooritus võib tekstile alla jääda. Kivirähki tekst on väga tugeva signatuuriga ning Tammearu on sellise kaliibriga näitleja, kes end sealt fantastiliselt läbi närib. Kivirähki tekst on kindlasti näitlejale kingitus, sest pakub suurepärase võimaluse rolliloomeks, aga nõuab ka näitlejalt olümpiavormi, et tekstiga samal kõrgusel olla ning hoida surfilaual tasakaalu, et sõnalained teda alla ei neelaks.

Kivirähki kirjutatud "Köster" on intensiivne, võib-olla olekski lavastusse sobinud veidi rohkem hingamisruumi, pause, mille Tammearu oma suurepärase näitlemeisterlikkuse ja kütkestava energiaga kahtlemata välja oleks kandnud. Praeguse teksti puhul ajas üks laine teist taga, veidi jäi võib-olla puudu Köstri mõtlikust poolest. Oleks tahtnud Köstrit tajuda ka sõnatus vormis, st inimese ja lavalise ruumi suhtes, mis oleks lasknud kõnelda ka ruumil. Seda oli näiteks rohkem tajuda autori eelmises lavastustöös "Aabitsa kukk", kus sissevaade Mauno ellu oli õrnem ja delikaatsem ning kus ka vaikused ja pausid olid kandvad ja veenvad.

Tihti unustatakse, et lisaks tekstile ja näitlejale on lavastuses ka kolmas element, just seesama ruum, mis annab tegevusele visuaalse ja füüsilise raami. Vaataja kipub sõna ja mängu omastama palju kergemini, kui ta selle kõige keskel puhata ja hingata saab, liig jõuline sõnaline ja näitlejameisterlik informatsioon võib tsunamina enese alla matta.

Lava kui partner

Kalju Karl Kivi kunstnikuna on valinud ajastutruu lähenemise – Köster astub vaataja ette Lutsu "Kevade"-aegsest interjöörist ehk lavastus kutsub vaataja Köstri tagatuppa. Kunstniku lavakujundus on oma funktsionaalsuses küll veenev pakkudes Köstri karakterile turvalise ja ajastutruu ruumi, kuid ei loo juba eraldiseisvalt tugevale näidendile lisaväärtust või visiooni, mis oleks mitmetahulisust pakkunud ja lavalt nähtu veel rikkamaks muutunud.

Muide, huvitav oleks Köstri loost osa saada ka päris tänapäevases kontekstis, see tooks ta kaasaja vaatajale kindlasti veel lähemale ning kontrastina Hobuveski ajaloost pakatavas saalis oleks see mõjunud värskelt, sest ajaloo ja oleviku paralleelne kohtumine, vastandlik ühtepõimumine, on alati põnev. Kontrastide kokkupõrge tooks lavalise tõe veel erksamalt ja võimsamalt esile.

Andrus Kivirähk võiks edaspidi kindlasti veel lavastada ning miks mitte tuua oma karakterid veel rohkem tänapäevasesse ruumi. Karakteri ajastuülesus ja dialoog tänapäevaga, mis Kivirähkile nii omane, oleks veelgi mõjuvam, kui see toimuks siin ja praegu, aastas 2016. Seekord joonistus jõuvahekord teksti ja näitleja kasuks, lavaline keel läbi visuaalse ja kunstilise esteetika jäi alla.

Kokkuvõttes on Eesti kultuurimaastik järjekordselt ühe kirjandusliku tolmukorra alt välja päästetud huvitava karakteri võrra rikkam. Meil on tänu Kvirähkile ju oma aja Rehepapid, Maunod "Aabitsa kukest", nüüd ka Köstrid. Ning nagu ütlekski legendaarne Mauno, siis meisterliku sõna ja veenva lavalise esituse kaudu "sai Köster omandatud küll" ja seda vägagi hästi.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Eestlased kasutavad tesitest rahvustest rohkem retoorilisi küsimusi, mis väljendavad hinnangut ja tunnet.

Peeter Helme: identiteet kui eitus

Mihkel Mutt avaldas nädala eest Postimehes arvamusloo „Hämaruse kaks kämmalt“, kus ta arutles Eesti avalikus arvamusvahetuses valitseva kahe konkureeriva mõttesuuna või maailmanägemuse üle. Teiste seas ütleb Mutt enda loos, et „Pikemas perspektiivis ei saa identiteeti rajada negatiivsele hoiakule – juhul kui on tegemist normaalse avatud ühiskonnaga.“

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: