Klaasikunstnik Eha-Pilvi Jõgi avas juubelinäituse ({{commentsTotal}})

{{1473159273000 | amCalendar}}

Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis avatakse kolmapäeval 7. septembril klaasikunstnik Eha-Pilvi Jõgi näitus "Elu lugu", millega tähistab kunstnik oma 80. sünnipäeva.

Eha-Pilvi Jõgi on Eesti üks staažikamaid klaasikunstnikke, kes on jätnud Eesti disaini ajalukku olulise jälje. Tema suurim panus eesti klaasikunsti on unikaalne kuumtöötlustehnikas teostatud barokse iseloomuga looming, vahendab Eduard Vilde muuseum.

"Ma läksin instituuti, sest ma tahtsin astuda maali, kuid siis oli just väljas Silvi Raudvee näitus - kui ma nägin Silvi Raudvee klaase, siis ma ütlesin, et ei, klaasil on nii palju võimalusi ja värve," ütles Eha-Pilvi Jõgi "Aktuaalsele kaamera" ja selgitas, miks ta otsustas ikkagi klaasikunsti kasuks.

Keerulistel 50ndatel aastatel leidsid vähesed ERKI klaasikunsti eriala lõpetanud rakendust kodumaal. Nii suundus ka Eha-Pilvi Jõgi Venemaale Kalinini oblasti klaasitehasesse Krasnõi Mai, kus ta disainis tööstuskunstnikuna 1969-1975 aastail eelkõige tarbenõusid.

Eha-Pilvi Jõgi Venemaal valminud omanäoline kuumtöötlustehnikates looming on olnud tuntud ja hinnatud lopsaka ja ekspressiivse vormikeele poolest. See on olnud eristuv rangelt põhjamaises tarbekunsti raamistikus.

Jõgi on saanud mitmeid tunnustusi nii Eestis kui välismaal. Tema loomingut omavad mitmed muuseumid Eestis ja Venemaal ning erakogud Kanadas ja USA-s.

Juubelinäitusele paneb kunstnik välja läbilõike oma loomingust – on dekoratiiv- ja tööstusvorme, samuti saab näha töid haruldasest klaasist, mis on valminud Krasnõi Mai tehases 70ndatel.

Viimane retrospektiivnäitus toimus 2006. aastal Ardus.

Näitus jääb avatuks 28. septembrini.

Toimetaja: Madis Järvekülg/Kaspar Viilup

Allikas: Aktuaalne kaamera



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: