90 raamatut 90 päevaga. 1928: Friedebert Tuglas, Juhan Liivi monograafia ({{commentsTotal}})

Juhan Liiv
Juhan Liiv Autor/allikas: wikipedia

Peagi täitub 90 aastat esimese raadiosaate eetrisseminekust Eestis. Ringhäälingu 90. sünnipäeva puhul valisid Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme välja 90 kirjandusteost ajavahemikust 1926-2016.

F. Tuglas, Juhan Liivi monograafia

Aasta on 1928

Kohe aasta esimesel päeval tuleb käibele eesti kroon. Margad ja pennid vahetatakse kroonide ja sentide vastu. Krooni kurss viiakse kulla alusele ja stabiliseeritakse, et ei toimuks enam selliseid kõikumisi nagu margaga. Uue krooni väärtus oli, 1 kroon sajale margale. Saksamaa dirižaabel Graf Zeppelin teeeb esimese kommertslennu, neile kel huvi ja piisavalt raha ja see dirižaabel lendab üle Atlandi ookeani. New Yorkis esilinastub kirglik mõrvalugu New Yorki tuled, mis on esimene täielik helifilm. Samal aastal – 1928 – on sündinud ka Andy Warhol ja Arnold Rüütel.

Ja muidugi ilmub Friedebert Tuglasel monograafia Juhan Liivist. See on siis teine ja paksem monograafia Liivist, esimene ilmus Tuglasel 1914. Muidugi ütleb see Liivi kohta palju ja see monograafia ütleb ka Tuglase kohta nii mõndagi – ta oli põhjalik, talle meeldis oma tekste ikka üle kirjutada ja talle meeldisid kirjanikud. Nagu mõnele meeldib koguda marke, nagu mõnel on armuke või koer, kellega jalutada. Võibki öelda, et Juhan Liiv oli Tuglasele kodulooma eest. Muidugi polnud Juhan Liiv mingi kena väike armas nässakas, kes mahub ära ridiküli ja kunagi ei haugu. Vastupidi, Juhan Liiv oli kui kodutu peni, sagris ja pulstis, esimesel võimalusel pühardas kusagil ja siis näitas hambaid. Aga Tuglas võttis selle looma oma hoole alla, kammis teda, ja kirjutas Liivi luuletusi ümber. Ikka paremaks ja paremaks. Olgugi, et Juhan Liiv seda ei arvanud ja Liiv viskas end ikka kuhugi mustuse sisse külili ja pühardas, põletas oma luuletusi, kiskus end alasti ja annetas oma riided Estonia teatrile.

Kui tänapäeval rääkitakse haipimisest ja pushimisest ja tuunimisest, siis Tuglas tegi seda Liiviga juba sada aastat tagasi. Ja on huvitav küsimus, kui Tuglast ja nooreestlasi poleks olnud, kas me siis üldse teaksime Juhan Liivi? Võibolla teaksime, aga võibolla ka ei teaks.

Esimene kord kohtus Tuglas Liiviga Tartu hullumajas, kus Liiv jättis Tuglasele kustumatu mulje. Liiv ise oli aga läbi aegade hullumajas sage külaline. Ühe legendi kohaselt, millest kirjutab Tuglas oma monograafias, viis Juhan Liivi esimest kord hullumajja Hugo Treffner, paludes vaadata, kas noormehe närvidega on ikka kõik korras. Kui arst Juhan Liivi juurde läks, palus Liiv, et arst vaataks üle tema õpetaja, kelle mõistusega pole kõik korras.

Ja on muidugi teine hüpoteetiline küsimus – raha. Ka tänapäeval räägime me kirjanikupalgast ja kas seda ikka on kirjanikule vaja. Sest paljud teavad, et kirjanik peabki olema näljas, paljas ja haige ja hull, alles siis tuleb see õige tekst. Selle jutu näiteks tuuakse kohe Juhan Liiv. Vähem teatakse aga seda, et Liiv ise tahtiski olla elukutseline kirjanik, kes saaks iga päev oma tööd teha. Ja me ei tea, mida ja kuidas oleks ta kirjutanud siis, kui tal olnuks kirjanikupalk.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
juhised pöffil orienteerumiseks
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Tallinn

Tallinn ei tohi olla suvaline linn

Siiri Vallneri ja Indrek Peili meelest määrab kunagi mõneti põnevagi aukliku ja kaootilise Tallinna linnaehituse visiooni asemel kollektiivne lollus.

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist "Pilvede värvid". Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Rahvusooper Estonia alustab Soome-tuuri

Täna, 17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese "Coppélia" etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes.

KIRJANDUS
Žürii esimees Peeter Olesk

Peeter Olesk. Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Ühel varakevadisel päeval aastal 1976 pidi Jaak Põldmäe (1942–1979) viima kirjastusse Eesti Raamat oma raamatu „Eesti värsiõpetus” (1978) käsikirja. Eellepingu põhjal oli talle makstud välja 60 %, kuid kirjastus küsis, kuhu jääb käsikiri.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: