Kultuurikommentaar: sadul sea seljas ({{commentsTotal}})

Tallinna Merepäevad 2016
Tallinna Merepäevad 2016 Autor/allikas: Sven Tupits

Nädalavahetusel suvaliselt telekapulti klõpsides sattusin juhuslikult Tallinna merepäevade kontserdi kordusele, kus armastatud lauljad esitasid rahvas seas palavalt armastatud igihaljaid merelaule. Mitmed neist lauljatest olid ooperisolistid. Selles saates kuuldu tuletas meelde ühe kivi, mis mu kinga sees juba aastaid häirinud on.

Ooper on väärikas žanr ja koolitatud ooperihääli oma aariaid esitamas kuulata ongi nauding.

Süldilaulud on üldrahvalik žanr, mida on harjutud koos jorutama. Lepime kokku, et merelaulud on süldilaulude ehk estraadi alamliik.

Ja kui siis väärikale ooperilauljale antakse ette üks lihtne merelauluke, hakkab asju juhtuma: ei, mitte mingil juhul ei saa ta seda laulu esitada nii nagu tavaline poplaulja ta kõrval või kaasa laulev inimene publikust. Ta on ju ooperilaulja, järelikult peab ta seda laulu esitama nagu ooperilaulja.

Kui aaria puhul kõlab häälepaisutamine ja -väristamine loomuliku osana ja meisterlikkuse näitajana, siis süldilaulu puhul hakkab ruttu piinlik - väärikas inimene oma olemuselt lihtsat laulukest võltsilt paisutamas. Nagu sadul sea seljas, kuidagi ei passi.

Aga enamus publikust on vaimustuses, sest ooperilaulja justkui õilistab neid lihtsaid laulukesi: mõtleks, isegi TEMA võttis seda laulu laulda, peab ikka hea asi olema! Ja inimesele tundub, et ta saab osa kõrgkultuurist, on ka korraga kultuurne.

Komme aeg-ajalt ooperilauljaid rahvalikke lemmikuid esitama kutsuda on moodi läinud juba mitukümmend aastat tagasi. Nii populariseeriti pikalt Jassi Zahharovit poplugude ooperikastmes esitajana ja nõnda kõlas lausa vabariigi aastapäeval "Kauges külas" ühe kauge ooperisolisti esituses. Inimesed rõõmustasid siiralt nagu lapsed tsirkuses - mõtle, tumedanahaline mees laulab, kuidas tahab saada pruuniks teiseks juuniks!

Ikkagi palagan, mitte kõrgkultuur. Las jääda kumbki oma klassi, neile mõlemale on kohad täiesti olemas. Kuid neid omavahel segada kõlab piinlikult ja näitab halba maitset. Palun mitte rohkem teha! 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: