90 raamatut 90 päevaga. Thomas Mann, "Buddenbrookid" ({{commentsTotal}})

Thomas Mann

Peagi täitub 90 aastat esimese raadiosaate eetrisseminekust Eestis. Ringhäälingu 90. sünnipäeva puhul valisid Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme välja 90 kirjandusteost ajavahemikust 1926-2016.

Aasta on 1929.

Eelkõige on see aasta läinud ajalukku börsikrahhi aastana. Kuid must neljapäev on alles 24. oktoobril. Kuni selle päevani on maailmas asjad korras. Või vähemalt näivad korras olevat. Jaanuaris jagatakse esimesed Ameerika Filmiakadeemia auhinnad Oscarid, raadiotest kõlab lõbus ragtime, kinolinasid asuvad vallutama Gary Cooper ja Greta Garbo, Euroopas on üheks suurimaks filmistaariks tõusnud tantsija Leni Riefenstahl.

Põnev on ka raamatute maailm. Jaanuaris ilmub Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta" – raamat, mis jagab Saksa ühiskonna kaheks vaenutsevaks pooleks, kellest üks näeb Remarque'is reeturit, teine aga sõjakoleduste ausat kujutajat, kes õiendab õiglaselt arved Preisi militarismiga.

Ka Nobeli kirjandusauhind läheb 1929. aastal sakslasele. 10. detsembril annab Rootsi kuningas Gustav V Stockholmi Konserthusetis aukirja ja medali lübecklasele Thomas Mannile. Rootsi Akadeemia selgitus kõlab: "peamiselt tema suure romaani, "Buddenbrookide" eest, mis on järjest võitnud tunnustust kui üks tänapäeva kirjanduse klassikasse kuuluvaid teoseid."

"Buddenbrookid" on selleks hetkeks vana raamat: ilmunud juba 1901. aastal. Võiks isegi arvata, et teos on liiga vana ning ehk isegi ajast ja arust. Räägib see põlvkonnaromaan ju rikka kaupmehesuguvõsa elust turvalisel ja kaugel 19. sajandil. Mis on sel pistmist aastatel 1914 kuni 1918 üle maailma rullinud Suure Sõja armidest tasapisi paraneva ühiskonna muredega? Ja ometi... Ometi on Thomas Manni "Buddenbrookid" teos, mida õhinal loetakse ja mida muidugi ka tõlgitakse üha uutesse keeltesse – eesti keeles ilmub see suur põlvkonnaromaan alles 1936. aastal Jaak Kangilaski tõlkes. Milles seisneb siis Võluri – nagu Thomas Manni pereringis kutsutakse – geniaalsus?

Üks on selge – lohutust tema "Buddenbrookid" just ei paku. On ju teose alapealkirigi "Ühe perekonna langus". Kuid võib-olla just siia ongi koer maetud?

Majandusteadlane Hardo Pajula nimetab "Buddenbrooke" üheks end enim mõjutanud raamatuks ning leiab, et teos on "parim näide sellest, kuidas tundliku, sõnasuutliku ja üldistusvõimelise natuuri esmapilgul võrdlemisi pretensioonitu lugu ühest väga väikesest sootsiumist [...] tõuseb võimsaks kogu lääne tsivilisatsiooni arengukäiku iseloomustavaks kujundiks." "Buddenbrookid" on ühtlasi liigutav hüvastijätt 1. maailmasõjas jäädavalt kaotsi läinud endise, madalate maksude ja küünlavalguse Euroopaga."

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.