90 raamatut 90 päevaga. Thomas Mann, "Buddenbrookid" ({{commentsTotal}})

Thomas Mann
Thomas Mann

Peagi täitub 90 aastat esimese raadiosaate eetrisseminekust Eestis. Ringhäälingu 90. sünnipäeva puhul valisid Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme välja 90 kirjandusteost ajavahemikust 1926-2016.

Aasta on 1929.

Eelkõige on see aasta läinud ajalukku börsikrahhi aastana. Kuid must neljapäev on alles 24. oktoobril. Kuni selle päevani on maailmas asjad korras. Või vähemalt näivad korras olevat. Jaanuaris jagatakse esimesed Ameerika Filmiakadeemia auhinnad Oscarid, raadiotest kõlab lõbus ragtime, kinolinasid asuvad vallutama Gary Cooper ja Greta Garbo, Euroopas on üheks suurimaks filmistaariks tõusnud tantsija Leni Riefenstahl.

Põnev on ka raamatute maailm. Jaanuaris ilmub Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta" – raamat, mis jagab Saksa ühiskonna kaheks vaenutsevaks pooleks, kellest üks näeb Remarque'is reeturit, teine aga sõjakoleduste ausat kujutajat, kes õiendab õiglaselt arved Preisi militarismiga.

Ka Nobeli kirjandusauhind läheb 1929. aastal sakslasele. 10. detsembril annab Rootsi kuningas Gustav V Stockholmi Konserthusetis aukirja ja medali lübecklasele Thomas Mannile. Rootsi Akadeemia selgitus kõlab: "peamiselt tema suure romaani, "Buddenbrookide" eest, mis on järjest võitnud tunnustust kui üks tänapäeva kirjanduse klassikasse kuuluvaid teoseid."

"Buddenbrookid" on selleks hetkeks vana raamat: ilmunud juba 1901. aastal. Võiks isegi arvata, et teos on liiga vana ning ehk isegi ajast ja arust. Räägib see põlvkonnaromaan ju rikka kaupmehesuguvõsa elust turvalisel ja kaugel 19. sajandil. Mis on sel pistmist aastatel 1914 kuni 1918 üle maailma rullinud Suure Sõja armidest tasapisi paraneva ühiskonna muredega? Ja ometi... Ometi on Thomas Manni "Buddenbrookid" teos, mida õhinal loetakse ja mida muidugi ka tõlgitakse üha uutesse keeltesse – eesti keeles ilmub see suur põlvkonnaromaan alles 1936. aastal Jaak Kangilaski tõlkes. Milles seisneb siis Võluri – nagu Thomas Manni pereringis kutsutakse – geniaalsus?

Üks on selge – lohutust tema "Buddenbrookid" just ei paku. On ju teose alapealkirigi "Ühe perekonna langus". Kuid võib-olla just siia ongi koer maetud?

Majandusteadlane Hardo Pajula nimetab "Buddenbrooke" üheks end enim mõjutanud raamatuks ning leiab, et teos on "parim näide sellest, kuidas tundliku, sõnasuutliku ja üldistusvõimelise natuuri esmapilgul võrdlemisi pretensioonitu lugu ühest väga väikesest sootsiumist [...] tõuseb võimsaks kogu lääne tsivilisatsiooni arengukäiku iseloomustavaks kujundiks." "Buddenbrookid" on ühtlasi liigutav hüvastijätt 1. maailmasõjas jäädavalt kaotsi läinud endise, madalate maksude ja küünlavalguse Euroopaga."

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: