Filmiinstituut toetab ligi veerand miljoniga viit välisprojekti ({{commentsTotal}})

"Kallis õeke" Autor/allikas: Kaader filmist

Eesti Filmi Instituut (EFI) toetab teise poolaasta voorus 227 000 euroga viit koostööprojekti – kahte mängu- ja kolme dokumentaalfilmi, milles Eesti filmitootjad osalevad vähemuspartneritena.

„Eesti produtsentide koostööpartnerite geograafiline skaala on rõõmustavalt laienenud,“ ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. „Uute maadena on lisandunud Island ja Hispaania, kust on tulnud väga tugevad projektid.“

EFI toetas mängufilmidest 100 000 euroga Islandi-Norra-Eesti linateost „Mihkel“ ja 60 000 euroga Islandi-Saksa-Eesti filmi „Luik“.

Dokumentaalfilmidest sai instituudilt 30 000 euro suuruse toetuse Soome-Rootsi-Norra-Eesti film „Kallis ema“, 20 000 eurot läks Läti-Leedu-Eesti ühistööle „Balti uus laine“ ja 17 000 eurot Hispaania-Eesti tõsielufilmile „Alberti leiutamine“.

Mängufilmi „Mihkel“ stsenaariumi jaoks sai režissöör Ari Alexander Magnusson inspiratsiooni 2004. aastal Islandil tegelikult aset leidnud sündmustest, mis põimuvad kokku süngeks looks väiksekaliibriliste narkoärikate lootusetust võõrandumisest. Filmi Eesti kaastootja on Amrion (produtsent Evelin Soosaar-Penttilä), olulistes rollides astuvad üles Pääru Oja, Kaspar Velberg ja Liis Lass.

Mängufilm „Luik“ on üheksa-aastase Soli kasvamiselugu, milles režissöör Asa Hjörleifsdottir on tundliku käega kaardistanud ja nähtavaks teinud inimhinge olulisimad valu- ja rõõmuvarjundid. Filmi Eesti kaastootja on Kopli Kinokompanii (produtsent Anneli Ahven).

Dokfilm „Kallis ema“ on liigutav lugu vene lastekodus elavast saami tüdrukust Dašast, kes on seatud vaat’ et vanatestamentliku dilemma ette: keda valida endale emaks? Kas bioloogiline saami ema, kes on ta ammu hüljanud, kuid otsib nüüd tagasiteed oma lapse juurde, või hoopis Daša õnnele pühendunud haritud vene võõrasema? Nelja riigi ühisprojekt on saami dokumentalisti Paul-Anders Simma neljas koostööfilm Eesti filmitegijatega. Eesti kaastootja on Film Tower Kuubis (produtsent Margus Õunapuu).

Täispikk dokumentaalfilm „Balti uus laine“ jutustab kolme Balti riigi dokumentalistika pioneeridest, kes murdsid 1960-ndatel Nõukogude Liidu propagandadoki traditsiooni, luues inimlikke, tähendusrikkaid ja poeetilisi filme. Peatootja Vides Filmu Studija võitis projektiga „Läti 100“ konkursil õiguse teha juubelifilm. „Valmiv film on igal juhul ääretult oluline, kuna asetab Eesti filmitegijad esimest korda laiemasse kultuurilisse konteksti ning võimaldab nende loomingut tutvustada ka filmiajaloo huvilisele rahvusvahelisele vaatajaskonnale,“ märkis Tibbo-Hudgins. Filmi Eesti kaastootja on Vesilind (produtsent Riho Västrik).

Portreelugu „Alberti leiutamine“ räägib maailmakuulsa elBulli restorani omaniku ja gastronoomia superstaari Ferran Adria nooremast ja vastuolulisest vennast Albertist, kes veel mõned aastad tagasi püsis peidetud geeniusena vanema venna varjus. Nüüd on aga Albertist endast saamas gastronoomia uus täht. Filmi Eesti kaastootja on Alexandra Films (produtsent Marianne Ostrat).

EFI vähemuskaastootmise toetust eraldatakse Eesti filmitootjatele rahvusvahelistes projektides osalemiseks.

5.-16. oktoobrini toimuvale BFI Londoni rahvusvahelise filmifestivalile on valitud isegi kaks 2015. aastal EFI-st sellise toetuse saanud filmi. Programmis Dare linastub Laose-Eesti-Prantsusmaa koostööfilm „Kallis õeke“ (Eesti kaastootja Oree Films, produtsendid Sten-Kristjan Saluveer ja Helen Lõhmus) ning programmis Cult Soome-Eesti film „Bodom“ (Eesti kaastootja Münchhausen Productions, produtsendid Elina Litvinova ja Mika Pajunen). Mõlemad filmid jõuavad meie ekraanidele selle aasta sügisel.

 

Toimetaja: Valner Valme



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaamerad
ERR kuulutab välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks

Eesti Rahvusringhääling koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga kuulutab taas välja konkursi uute portreefilmide tootmiseks.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.