Filmiinstituut toetab ligi veerand miljoniga viit välisprojekti ({{commentsTotal}})

"Kallis õeke" Autor/allikas: Kaader filmist

Eesti Filmi Instituut (EFI) toetab teise poolaasta voorus 227 000 euroga viit koostööprojekti – kahte mängu- ja kolme dokumentaalfilmi, milles Eesti filmitootjad osalevad vähemuspartneritena.

„Eesti produtsentide koostööpartnerite geograafiline skaala on rõõmustavalt laienenud,“ ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. „Uute maadena on lisandunud Island ja Hispaania, kust on tulnud väga tugevad projektid.“

EFI toetas mängufilmidest 100 000 euroga Islandi-Norra-Eesti linateost „Mihkel“ ja 60 000 euroga Islandi-Saksa-Eesti filmi „Luik“.

Dokumentaalfilmidest sai instituudilt 30 000 euro suuruse toetuse Soome-Rootsi-Norra-Eesti film „Kallis ema“, 20 000 eurot läks Läti-Leedu-Eesti ühistööle „Balti uus laine“ ja 17 000 eurot Hispaania-Eesti tõsielufilmile „Alberti leiutamine“.

Mängufilmi „Mihkel“ stsenaariumi jaoks sai režissöör Ari Alexander Magnusson inspiratsiooni 2004. aastal Islandil tegelikult aset leidnud sündmustest, mis põimuvad kokku süngeks looks väiksekaliibriliste narkoärikate lootusetust võõrandumisest. Filmi Eesti kaastootja on Amrion (produtsent Evelin Soosaar-Penttilä), olulistes rollides astuvad üles Pääru Oja, Kaspar Velberg ja Liis Lass.

Mängufilm „Luik“ on üheksa-aastase Soli kasvamiselugu, milles režissöör Asa Hjörleifsdottir on tundliku käega kaardistanud ja nähtavaks teinud inimhinge olulisimad valu- ja rõõmuvarjundid. Filmi Eesti kaastootja on Kopli Kinokompanii (produtsent Anneli Ahven).

Dokfilm „Kallis ema“ on liigutav lugu vene lastekodus elavast saami tüdrukust Dašast, kes on seatud vaat’ et vanatestamentliku dilemma ette: keda valida endale emaks? Kas bioloogiline saami ema, kes on ta ammu hüljanud, kuid otsib nüüd tagasiteed oma lapse juurde, või hoopis Daša õnnele pühendunud haritud vene võõrasema? Nelja riigi ühisprojekt on saami dokumentalisti Paul-Anders Simma neljas koostööfilm Eesti filmitegijatega. Eesti kaastootja on Film Tower Kuubis (produtsent Margus Õunapuu).

Täispikk dokumentaalfilm „Balti uus laine“ jutustab kolme Balti riigi dokumentalistika pioneeridest, kes murdsid 1960-ndatel Nõukogude Liidu propagandadoki traditsiooni, luues inimlikke, tähendusrikkaid ja poeetilisi filme. Peatootja Vides Filmu Studija võitis projektiga „Läti 100“ konkursil õiguse teha juubelifilm. „Valmiv film on igal juhul ääretult oluline, kuna asetab Eesti filmitegijad esimest korda laiemasse kultuurilisse konteksti ning võimaldab nende loomingut tutvustada ka filmiajaloo huvilisele rahvusvahelisele vaatajaskonnale,“ märkis Tibbo-Hudgins. Filmi Eesti kaastootja on Vesilind (produtsent Riho Västrik).

Portreelugu „Alberti leiutamine“ räägib maailmakuulsa elBulli restorani omaniku ja gastronoomia superstaari Ferran Adria nooremast ja vastuolulisest vennast Albertist, kes veel mõned aastad tagasi püsis peidetud geeniusena vanema venna varjus. Nüüd on aga Albertist endast saamas gastronoomia uus täht. Filmi Eesti kaastootja on Alexandra Films (produtsent Marianne Ostrat).

EFI vähemuskaastootmise toetust eraldatakse Eesti filmitootjatele rahvusvahelistes projektides osalemiseks.

5.-16. oktoobrini toimuvale BFI Londoni rahvusvahelise filmifestivalile on valitud isegi kaks 2015. aastal EFI-st sellise toetuse saanud filmi. Programmis Dare linastub Laose-Eesti-Prantsusmaa koostööfilm „Kallis õeke“ (Eesti kaastootja Oree Films, produtsendid Sten-Kristjan Saluveer ja Helen Lõhmus) ning programmis Cult Soome-Eesti film „Bodom“ (Eesti kaastootja Münchhausen Productions, produtsendid Elina Litvinova ja Mika Pajunen). Mõlemad filmid jõuavad meie ekraanidele selle aasta sügisel.

 

Toimetaja: Valner Valme



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: