Jüri Muttika käis ringi peatselt avatavas Eesti Rahva Muuseumis ({{commentsTotal}})

1. oktoobril avatakse täielikult uuenenud Eesti Rahva Muuseum - "Ringvaate" reporter Jüri Muttika sai võimaluse koos ERMi juhi Kaarel Tarandiga seal veidi ringi vaadata.

Esimese eksponaadina on paika pandud Jakob Hurda büst. "Hurt sai mõtteliselt paika juba enne ehituse algust, sest Jakob Hurda algatatud vanavara kogumine Eestis viis erinevate kontaktideni juba enne tema surma ning pärast tema lahkumist hakkasid Eesti paremad pojad nägema vaeva juba selleks, et luuagi Eesti Rahva Muuseum," tõdes Eesti Rahva Muuseumi juhataja Kaarel Tarand "Ringvaates".

Tarandi sõnul on Soome-Ugri eksponaatidest enamik valmis, nende seas näiteks ka reaalne saun. "Me paneme sauna valgust ning kahjuks praegu ta veel tahmane ei ole, sest tuld pole alla tehtud," ütles Tarand ja selgitas, et tegu on ikkagi koopiaga. "Selle asja mõte ei ole olnud kaugelt Venemaalt tassida vennasrahvaste vana kraami kohale."

Eesti Rahva Muuseumi kinoekraani katab praegusel hetkel veel suur vaibakunstiteos "Käbid ja kännud", kuna ekraanilt ei ole hetkel midagi näidata. "Me leidsime, et kõige mõistlikum on teha ekraani jaoks tekstiiliteos - mõte on see, et teos tõukub eestlastest kui metsarahvast, kellele on pandud perekonnanimedeks palju puunimesid," ütles Tarand ja selgitas, et sellelt teoselt on paljudel inimestel võimalik ka enda nimi üles leida. "Kaugelt vaadates on see aga metsarahvale sobivalt justkui mets ja puud."

Teravat debatti põhjustanud ERM'i köök saab Kaarel Tarandi sõnul ikkagi 1. oktoobrist valmis. Väidetavalt ei saa menüüs olema ka ainult hapukapsas ja sealiha, vaid palju muudki. "Eesti rahvas on enamus ajast olnud ikkagi vaene ning seetõttu on nad söönud ka viletsamalt - rikkam rahvas on alati mitmekülgselt toitunud, kasutades ära kohalike metsade ja põldude floora ja fauna võimalused," selgitas ta ja tõi välja, et kuna seal käib väga erinevate soovidega publikut, siis on oluline, et igaüks saaks endale sobivat toitu. "Kuna näituseala on kokku üle 6000 ruutmeetri, kus tuleb lugeda üle 500 lehekülje teksti ja vaadata tundide viisi filme, siis on ikkagi mõistetav, et vahepeal tuleb maha istuda ja süüa."

Kaarel Tarandi arvates on kõige tähtsam eksponaat ERM'is Eesti esimene 1884. aastast pärit sinimustvalge lipp. "Kõik, mis siia peale on ehitatud, on teatud mõttes selle tagajärg."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Ringvaade



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: