90 raamatut 90 päevaga. Johannes Vares-Barbarus, "Maailm on lahti" ({{commentsTotal}})

Vares Barbarus
Vares Barbarus Autor/allikas: Eesti Ajaloomuuseum

Peagi täitub 90 aastat esimese raadiosaate eetrisseminekust Eestis. Ringhäälingu 90. sünnipäeva puhul valisid Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme välja 90 kirjandusteost ajavahemikust 1926-2016.

Aasta on 1930.

20ndate poisipea pole naistel enam moes, in on plaatinablond, ning paremad inimesed, kes majanduskriisi üle elasid, kandsid karusnahka.

Sakslaste dirižaabel Graf Zeppelin, mis lendas kaks aastat tagasi üle Atlandi ookeani, lendas 1930 ka üle Eesti. Huvitav, kas eestlased tundsis selle õhumasina ees ka hirmu, või siis olid ainult uhked ja rõõmsad, nagu meie nähes NATO hävituslennukeid? Samal aastal avastati päikesesüsteemis taevakeha, mis hakkas kandma nime Pluuto ja mida loeti päikesesüsteemi üheksandaks planeediks kuni neetud aastani 2006, kui Pluuto tagandati kääbusplaneediks.

Tähtede seis oli selline, et Sigmund Freudil ilmus raamat "Civilization and Its Discontents". Ja Vares-Barbarusel luulekogu "Maailm on lahti". Aastal 1930 tõesti veel oli maailm lahti, ka Barbaruse jaoks.

Üsna kindlalt luges ka Barbarus Freudi, kas just seda raamatut, aga Freudist oli ta kindlasti teadlik, sest ta oli haritud mees, arstis Pärnus inimesi ja hiljem proovis seda teha terve eesti rahvaga, aga katse ebaõnnestus. Barbarus sai sellest isegi aru ja lasi ennast oma vannitoas maha. Kui vaadata temast tehtud fotosid aastal 1930, siis oli selge, et kuigi Barbarus oli sisult sotsialist, oli ta vormilt, ei, mitte rahvuslik, vaid - kodanlik, isegi dändilik. Samuti poosetas toona oma välimusega ka Johannes Semper. Millised kaabud, jalutuskepid, põlvpüksid ja sukad! Tänapäeva eesti luuletajad on nende kõrval nii tagasihoidlikud, isegi luitunud. Ainus, kes oma ilu ja kleitidega võiks meie au päästa, on Kristiina Ehin.

Millest siis kirjutab Barbarus oma kogus "Maailm on lahti"? Siin ei ole juttu Pärnust ega Eestist ega Euroopast. Barbarus mõtleb selle maailma all ei vähem ega rohkem kui kogu universumi ja ilmselt ka oma sisekosmost. Barbarus lendleb kosmoses ja vaatab kõiki kusagilt ülalt ja läbi. Luuletuse neljandas osas hõikab Barbarus: "Kõik luugid on lahti,/ kõik aknad on avat!/ Lükake eemale mõistuse kardin/ ja ideede pesu,/ mis looritab meeli!"

Mida öelnuks nende ridade kohta Sigmund Freud? Ilmselt seletaks Freud lihtsa vaevaga lahti, mida arvata sellest, kui Barbarus tahab lükata eemale mõistuse kardinat ja mida ta peab silmas ideede pesu all, mis looritab meeli. Raamatu lõpuosas liigub Barbarus Freudile aga järjest enam vastu ja on kirjutanud kaks luuletust, mille ta pealkirjastab "Psühhosensoorseteks värsssideks". Nendes luuletustes ta justkui istukski juba Freudi ees diivanil ja pihib talle: "Kardan liigutada ripsmete tiibu..." Veidi hiljem – "Kusagilt sõuab mu mällu lootsik:/ minu astraalne – peafluiidiline kujund,.../ lakake, seiske mu mõtiskelu mõlad." Barbarusel on hirme veelgi! Ta kardab oma häält, oma sõna ja kardab üldse mõelda. Veel toob ta sisse Hamleti ja küsib, kas olla, või mitte, siis kirjutab patust. Milles täpsemalt see patt seisneb, Barbarus ei räägi, vaid ta ütleb, et hoiab oma pattu nagu talismani.

Ju loeti toona seda Barbaruse luulekogu kui väga head luulet, mida ta ongi. Aga kui seda saanuks teha Freud, oleks ta kohe öelnud, et tegemist on haige inimesega, kes vajab abi. Ja kindlasti pole see inimene võimeline juhtima riiki. On isegi kahju, et meie praegustel presidendikandidaatidel pole luulekogusid, mille kaudu neid järgi katsuda.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: