90 raamatut 90 päevaga. Johannes Vares-Barbarus, "Maailm on lahti" ({{commentsTotal}})

Vares Barbarus Autor: Eesti Ajaloomuuseum

Peagi täitub 90 aastat esimese raadiosaate eetrisseminekust Eestis. Ringhäälingu 90. sünnipäeva puhul valisid Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme välja 90 kirjandusteost ajavahemikust 1926-2016.

Aasta on 1930.

20ndate poisipea pole naistel enam moes, in on plaatinablond, ning paremad inimesed, kes majanduskriisi üle elasid, kandsid karusnahka.

Sakslaste dirižaabel Graf Zeppelin, mis lendas kaks aastat tagasi üle Atlandi ookeani, lendas 1930 ka üle Eesti. Huvitav, kas eestlased tundsis selle õhumasina ees ka hirmu, või siis olid ainult uhked ja rõõmsad, nagu meie nähes NATO hävituslennukeid? Samal aastal avastati päikesesüsteemis taevakeha, mis hakkas kandma nime Pluuto ja mida loeti päikesesüsteemi üheksandaks planeediks kuni neetud aastani 2006, kui Pluuto tagandati kääbusplaneediks.

Tähtede seis oli selline, et Sigmund Freudil ilmus raamat "Civilization and Its Discontents". Ja Vares-Barbarusel luulekogu "Maailm on lahti". Aastal 1930 tõesti veel oli maailm lahti, ka Barbaruse jaoks.

Üsna kindlalt luges ka Barbarus Freudi, kas just seda raamatut, aga Freudist oli ta kindlasti teadlik, sest ta oli haritud mees, arstis Pärnus inimesi ja hiljem proovis seda teha terve eesti rahvaga, aga katse ebaõnnestus. Barbarus sai sellest isegi aru ja lasi ennast oma vannitoas maha. Kui vaadata temast tehtud fotosid aastal 1930, siis oli selge, et kuigi Barbarus oli sisult sotsialist, oli ta vormilt, ei, mitte rahvuslik, vaid - kodanlik, isegi dändilik. Samuti poosetas toona oma välimusega ka Johannes Semper. Millised kaabud, jalutuskepid, põlvpüksid ja sukad! Tänapäeva eesti luuletajad on nende kõrval nii tagasihoidlikud, isegi luitunud. Ainus, kes oma ilu ja kleitidega võiks meie au päästa, on Kristiina Ehin.

Millest siis kirjutab Barbarus oma kogus "Maailm on lahti"? Siin ei ole juttu Pärnust ega Eestist ega Euroopast. Barbarus mõtleb selle maailma all ei vähem ega rohkem kui kogu universumi ja ilmselt ka oma sisekosmost. Barbarus lendleb kosmoses ja vaatab kõiki kusagilt ülalt ja läbi. Luuletuse neljandas osas hõikab Barbarus: "Kõik luugid on lahti,/ kõik aknad on avat!/ Lükake eemale mõistuse kardin/ ja ideede pesu,/ mis looritab meeli!"

Mida öelnuks nende ridade kohta Sigmund Freud? Ilmselt seletaks Freud lihtsa vaevaga lahti, mida arvata sellest, kui Barbarus tahab lükata eemale mõistuse kardinat ja mida ta peab silmas ideede pesu all, mis looritab meeli. Raamatu lõpuosas liigub Barbarus Freudile aga järjest enam vastu ja on kirjutanud kaks luuletust, mille ta pealkirjastab "Psühhosensoorseteks värsssideks". Nendes luuletustes ta justkui istukski juba Freudi ees diivanil ja pihib talle: "Kardan liigutada ripsmete tiibu..." Veidi hiljem – "Kusagilt sõuab mu mällu lootsik:/ minu astraalne – peafluiidiline kujund,.../ lakake, seiske mu mõtiskelu mõlad." Barbarusel on hirme veelgi! Ta kardab oma häält, oma sõna ja kardab üldse mõelda. Veel toob ta sisse Hamleti ja küsib, kas olla, või mitte, siis kirjutab patust. Milles täpsemalt see patt seisneb, Barbarus ei räägi, vaid ta ütleb, et hoiab oma pattu nagu talismani.

Ju loeti toona seda Barbaruse luulekogu kui väga head luulet, mida ta ongi. Aga kui seda saanuks teha Freud, oleks ta kohe öelnud, et tegemist on haige inimesega, kes vajab abi. Ja kindlasti pole see inimene võimeline juhtima riiki. On isegi kahju, et meie praegustel presidendikandidaatidel pole luulekogusid, mille kaudu neid järgi katsuda.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

kultuur.err.ee

HEAD TEED, LEMBIT ULFSAK!

Suri armastatud näitleja Lembit Ulfsak

Meie seast lahkus 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak (04.07.1947 - 22.03.2017).

Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui suurt näitlejat

Kolleegid meenutavad Lembit Ulfsakit kui sooja ja erakordse huumorimeelega inimest ning suurt näitlejat. Oma filmirollidega kujunes ta teatud mõttes Eesti märgiks kogu maailmas.

Arvustus. Kibe tõde keskeas kuttidest

Uus film kinodes
"T2 Trainspotting"
Režissöör: Danny Boyle
Osades: Ewan McGregor, Ewen Bremner, Jonny Lee Miller,  Robert Carlyle
7/10

FILM
Janno Zõbini kolm soovitust Maailmafilmi festivaliks

Janno Zõbin valis kultuuriportaali palvel kolm taiest Maailmafilmi festivaliks, mis toimub 20.-25. märtsil Tartus.

TEATER
Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

KIRJANDUS
Kirjanduspreemia nominent Nikolai Baturin: rahu on peamine, mitte raha

Täna kuulutatakse välja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade võitjad. ERRi kultuuriportaal koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tutvustab nominente. Proosa kategoorias konkureerib Nikolai Baturin teosega "Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse".

KUNST
Arvustus. Naivistlik antropoloog

Taaslavastamine maalide, objektide või heliinstallatsioonidena põlistab endelised olukorrad, kirjutab Ave Taavet Sirbis.

Arhitektuur
Ilus aasta 1967. Viru hotell

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale. Kultuuriportaal avaldab jutud kirjalikult

Arvustus. Hästi ruumipärane helikunstiteos

Helikunstiteos
"Lugulaul"
Rahvusarhiiv uus hoone Noora
Autorid: Martin Kikas ja Kiwa

MUUSIKA
Superstaar Janine Jansen

Esmakordselt säras see kuulus Hollandi viiuldaja Eesti publiku ees 2009. aasta 27. augustil, kui Eesti Kontserdi hooaja avakontserdi sisutas Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester Paavo Järvi käe all, solistiks Janine Jansen (viiul). Toona Sirp arvustuse kirjutanud Lembi Mets tunnistas, et nii orgaanilist pillimängu kuuleb üleüldse väga harva.

Arvamus
Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.