Tuleva aasta veebruaris linastub komöödia 80ndatel Eestist põgenevatest poistest ({{commentsTotal}})

Tuleval aastal linastuv mängufilm "Sangarid" viib vaataja ajas tagasi 80ndatesse. Nõukogude Eestis lahtirulluvas seikluses lähevad noored poisid piiri taha unistuste elu otsima.

"Sangarid" on komöödiafilm, mis räägib loo kolmest Eesti poisist, kes põgenevad 80ndatel Nõukogude Eestist Soome kaudu Rootsi, et vabas maailmas läbi lüüa, vahendasid "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudised.

"Kogu see teema pakkus mõnusat poisilikku huvi, et teha seiklusfilm, et teha hoogne koomiline põnevusfilm. See teema on muutunud järjest aktuaalsemaks, pagulaskriis annab sellele filmile sellise tõsisema vooderduse," ütles filmi stsenarist Martin Algus.

Ta lisas, et tegu on hea projektiga, millega põlvkondi lähendada - näidata lähemalt, kuidas elati ja millised olid tolle aja väärtused.

"Ma ei ole siiamaani lahti saanud 80ndatest, ma ei ole lahti saanud oma lapsepõlve linnalegendidest, seiklustest, kangelaslugudest, samuti Soome mõjust. Kõik see, mis on lõbus - on siin filmis olemas," sõnas filmi režissöör Jaak Kilmi.

"Sangarites" võetakse poisid Rootsis vastu kui kangelased, kes murdsid läbi raudse eesriide. Ühte sangaritest kehastab näitleja Märt Pius, kelle sõnul areneb filmi jooksul sangarite tähendus hoopistükis irooniliseks.

 "See oligi kõige huvitavam, et mis see nagu tähendas tolle aja kontekstis. Kui sa ikka käisid kihvti välismaa tossu ja teksapüksi ja -tagiga ringi, siis sa olid tehtud poiss," ütles Pius.

Film jõuab kinolinale 2017. aasta veebruaris.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: