Pärnus saab näha suurt näitust vaipadest ja keraamikast ({{commentsTotal}})

Vaibakunstnike rühmitus Vaba Tahe avas Pärnu uue kunsti muuseumis näituse "Kohtumispaik Pärnu". Vaipade kõrval on eksponeeritud ka keraamika.

Vaibakunstnike rühmituse tegevus algas 1997. aastal, et väärtustada ja alal hoida Eesti põimevaiba traditsioone. Ühine näitusetegevus on sõpruskonda ja vaibakunstiga tegelejaid liitnud ja motiveerinud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Igal aastal toimub mitu mahukat näitust, väljapanekuid on korraldatud ka Soomes ja Lätis.

Näituse kuraator Peeter Kuutma nimetas Pärnu uue kunsti muuseumi näitusesaali väga heaks paigaks, kus vaipu ja keraamikat näidata.

"See on neljas kord, kus me oleme Pärnus sellise suure näitusega. Pärnu uue kunsti muuseum on üks minu lemmik näitusetegemise kohti - siin on suurepärased ruumid, siin on erakordselt hea valgustus, siin on näituse ülesehitamine suhteliselt lihtne ja pakub endale väga suurt rõõmu," selgitas Kuutma.

Tema sõnul on väljas vanemaidki töid, aga ka hulk enne seda näitust valmis saanud taieseid.

"Eelkõige on muidugi keraamika. Keraamikud on teinud siia väga palju mereteemalisi töid, kuna see on mingil määral pühendatud ka merekultuuri aastale. Meil on väga hea koostöö olnud keraamikutega ja me oleme andnud vabad käed neile tööde väljapakkumiseks. Me saime praktiliselt installeerida kõik tööd, mis meile toodi ja see kõik on siin välja pandud ja ma arvan, et kõikidele on leitud sobiv koht," rääkis Kuutma.

Näitus jääb Pärnusse 23. oktoobrini.

Toimetaja: Merili Nael



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: