Disainiöö algas disainiauhindade nominentide näituse avamisega ({{commentsTotal}})

Esmaspäeval sai alguse üheteistkümnes Tallinna Disainiöö festival. Seekordne disainipidu kannab loosungit "Redefining Design" ehk "disaini ümberdefineerimine" ja festivali eesmärk on disaini fookusesse toomine ja sellest rääkimine. Viru Keskuse aatriumis avati Eesti Disainiauhinnad 2016 nominentide näitus, mis annab ülevaate viimase kahe aasta disainisuundadest.

Tallinna Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova ütles "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudistele, et Disainiööl on üritusi igale maitsele.

"Tõsised disainihuvilised saavad tulla seminarile, kus on palju häid välismaiseid esinejaid, lastega pered saavad panna lapse leiutajatenurka ja minna ise vaatama Disainitänavat või Moepõiku Kultuurikatlas, Austria disaininäitus on meil Pärnu maantee disainigaleriis ja Helioses on hästi palju noortepäraseid näitusi. Seal võtavad mõõtu nii Eesti disainikoolid kui ka Kesk-Euroopa disainikoolid," loetles ta võimalikke tegevusi.

Eesti Disainiauhinnad 2016 nominentide näitus annab ülevaate Eesti disaini hetkeseisust. Väljas on üle 160 töö. Esmakordselt antakse ka välja kaks elumuutva disaini auhinda: üks kõige suurema mõjuga disaintootele ja teine innovatiivsele lahendusele või teenusele.

"Enam me ei arenda ega mõtle tooteid välja laua taga, me läheme ikka inimese juurde, et aru saada, mis on päris probleemid ja mida inimesed tegelikult ootavad. Me ei taha ta inimesi painutada oma lahenduste järgi, vaid disainida lahendused selliseks, et inimesed saaksid neid kasutada," ütles Eesti Disainikeskuse juhataja Jane Oblikas.

Oblikas lisas, et hea on näha, et Eesti disainerid tegelevad üha olulisemate probleemidega. Näha saab ka uute noorte disainerite loomingut, kes põhiliselt keskenduvad elukeskondliku ja elustiili disainile, jättes hetkel veel tõsised teemad puutumata.

"Me tahaksime näha, et disain muutuks täiesti loomulikuks osaks Eesti ettevõtlusest, nii nagu IT-lahendused igapäevaelus," ütles Oblikas ja lisas, et disain on see, mis teeb keerulised, innovaatilised ideed käega katsutavaks ja kasutatavaks.

Eesti Disainiauhinnad 2016 antakse kätte reede õhtul toimuval disainigalal. Disainifestival kestab nädala lõpuni.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: