Disainiöö algas disainiauhindade nominentide näituse avamisega ({{commentsTotal}})

Esmaspäeval sai alguse üheteistkümnes Tallinna Disainiöö festival. Seekordne disainipidu kannab loosungit "Redefining Design" ehk "disaini ümberdefineerimine" ja festivali eesmärk on disaini fookusesse toomine ja sellest rääkimine. Viru Keskuse aatriumis avati Eesti Disainiauhinnad 2016 nominentide näitus, mis annab ülevaate viimase kahe aasta disainisuundadest.

Tallinna Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova ütles "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudistele, et Disainiööl on üritusi igale maitsele.

"Tõsised disainihuvilised saavad tulla seminarile, kus on palju häid välismaiseid esinejaid, lastega pered saavad panna lapse leiutajatenurka ja minna ise vaatama Disainitänavat või Moepõiku Kultuurikatlas, Austria disaininäitus on meil Pärnu maantee disainigaleriis ja Helioses on hästi palju noortepäraseid näitusi. Seal võtavad mõõtu nii Eesti disainikoolid kui ka Kesk-Euroopa disainikoolid," loetles ta võimalikke tegevusi.

Eesti Disainiauhinnad 2016 nominentide näitus annab ülevaate Eesti disaini hetkeseisust. Väljas on üle 160 töö. Esmakordselt antakse ka välja kaks elumuutva disaini auhinda: üks kõige suurema mõjuga disaintootele ja teine innovatiivsele lahendusele või teenusele.

"Enam me ei arenda ega mõtle tooteid välja laua taga, me läheme ikka inimese juurde, et aru saada, mis on päris probleemid ja mida inimesed tegelikult ootavad. Me ei taha ta inimesi painutada oma lahenduste järgi, vaid disainida lahendused selliseks, et inimesed saaksid neid kasutada," ütles Eesti Disainikeskuse juhataja Jane Oblikas.

Oblikas lisas, et hea on näha, et Eesti disainerid tegelevad üha olulisemate probleemidega. Näha saab ka uute noorte disainerite loomingut, kes põhiliselt keskenduvad elukeskondliku ja elustiili disainile, jättes hetkel veel tõsised teemad puutumata.

"Me tahaksime näha, et disain muutuks täiesti loomulikuks osaks Eesti ettevõtlusest, nii nagu IT-lahendused igapäevaelus," ütles Oblikas ja lisas, et disain on see, mis teeb keerulised, innovaatilised ideed käega katsutavaks ja kasutatavaks.

Eesti Disainiauhinnad 2016 antakse kätte reede õhtul toimuval disainigalal. Disainifestival kestab nädala lõpuni.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Noored nutiseadmete käsitsejad.Noored nutiseadmete käsitsejad.
Keelesäuts. Käsitlema, käsitsema, käsitama

"Tänapäevane käsitlus kultuurist on meelelahutuslik." "Haridusteemade käsitus meedias on vildakas." "Vanemad inimesed ei oska nutivahendeid käsitleda."

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.