90 raamatut 90 päevaga. Mait Metsanurk, "Ümera jõel" ({{commentsTotal}})

Mait Metsanurk
Mait Metsanurk Autor/allikas: Wikipedia

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja üheksakümmend kirjandusteost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist.

Aasta on 1934

Walt Disney stuudios sünnib Piilupart Doonald. Venezia biennaalil kohtuvad esmakordselt Hitler ja Mussolini. Samal aastal hakkab Hitler juhtima natslikku Saksamaad. Ka Eestis on natsidega probleeme, toimub riigipööre. 12. märtsil kehtestab riigivanem kogu riigis kuueks kuuks kaitseseisukorra ning nimetab Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks ja sisekaitseülemaks. Laidoner keelas meeleavaldused, sulges Eesti Vabadussõjalaste Liidu ja nende väljaanded, ka kirjandusühingu Võitlus.

Sel aastal ilmub ka Mait Metsanurga ajalooline romaan "Ümera jõel". Huvitav oleks teada, kas Laidoner ka seda raamatut luges, ja kas ta selle taga ei näinud varjatud vapside tegutsemist? Ilmselt siiski mitte. Sest taplus Võnnu all, mida Metsanurk kirjeldab, on Eesti ajaloole auasi. Palju meil, eestlastel, neid sõdu ja lahinguid on, mida me oleme võitnud? No ikka näpuotsaga, ja sellepärast pole midagi imestada, et nii Metsanurk kui paljud teised Ümera lahingut armsaks ja omaks on pidanud. Peamiselt koosneb meie ajalugu orjapõlvest, okupeerimistest, ja vallutustest ning võõra võimu all olemisest. Aga ei taha ju kirjutada romaani sellest, kuidas meist on üle käinud poolakad, sakslased, rootslased, venelased, taanlased jne. Kes see ikka tahab oma identiteeti kõigele sellele häbiväärsele toestudes üles ehitada Ja siis on nii hea mõelda, et meil on vähemasti Ümera lahing, mis on läbi ja läbi meie võit!

See raamat on üles kütnud sadade, ehk isegi tuhandete väikeste eesti poiste rahvuslikku eneseteadvust ja võitlusjanu. Kustumatult on raamatust meelde jäänud lause "Mägiste vanem ei lähe enne koju, kui on tapelnud!" Pole võimatu, et mõni tänane Odini sõdalane on just sellest lausest saanud innustust.

Kõige selle taustal, mis toimub nii Nõukogude Liidus kui Saksamaal, võtab mujal maailmas maad ulme. Ja eks Metsanurgagi raamatu võib ajaloolise fantaasia alla liigitada. Aaastal 1934 ilmub Aldous Huxley "Hea uus ilm", mis on tulevikufantaasia, kus luuakse uut utoopilist ühiskonda, milles kõik inimesed oleksid õnnelikud. Ja ilmub ka teine ulmeraamat – Traversi "Mary Poppins" daamist, kes lendab vihmavarjuga ja kelle eesmärk sarnaselt Huxley romaaniga on muuta inimesi õnnelikumaks.

Lõpetaksingi oma jutu tsitaadiga Mary Poppinsi raamatu algusest. See lõik pole küll ulmeline, pigem liigagi eluline. Juttu on majast number 17, mis on üsna räämas. "Aga härra Banks, kellele maja kuulub, oli ühel päeval proua Banksile öelnud, et otsustagu too ise – kas ilus puhas ja õdus maja, või neli last. Emba-kumba. Mõlemat härra Banks võimaldada ei saa." Olgu see lause lohutuseks kõigile väsinud pereinimestele.

 

"Vikerhommikus" kell 8.50. 

Toimetaja: Valner Valme



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: