Raul Järg: linnaruumis näeb sageli kakofooniat, kus igaüks jorutab oma helistikus ({{commentsTotal}})

Tallinna linnaruum
Tallinna linnaruum Autor: ERR/Ülo Josing

Algava disaininädala sissejuhatuseks: Virtuaalne maailm juurdub üha tugevamalt meie, eestlaste identiteeti. Suur osa veel paar aastakümmet tagasi aega ja vaeva nõudnud argiaskeldustest on kolinud n-ö pärismaailmast virtuaalsesse. Elu võrgus omandab järjest enam väärtust. Meil on põhjust rõõmus olla, sest Eesti on e-vallas mitmes osas teerajaja.

Arhitektina aga tunnen muret. Olles poole jalaga virtuaalmaailmas, tekib kiusatus füüsilist ruumi järjest vähem tähtsustada või sellest isegi mööda vaadata. Kõigi virtuaalmaailma võlude juures tuleb tõdeda, et digitaalne verivorst kõhtu ei täida ja virtuaalne maja tuule eest ei kaitse.

Äri, töö ja suhtluse digitaliseerumine on meie eluviise muutnud märksa kiiremini, kui veel veerandsajandi eest oodata osati. Seetõttu on eriti oluline, et füüsiline ruum toetaks meie igapäevategemisi ja kiiresti muutunud eluviisi. See saab juhtuda vaid siis, kui mõistame, et ruum ja arhitektuur on enamat kui korrastatud ehitusmaterjalide kogum, kui käsitleme seda elutähtsa tugisüsteemina. Vaid kogukonna ühiste jõupingutustega võime jõuda linna kui elukeskkonnani, mis toetab meie eluviisi. Asjata ei öelnud Itaalia arhitekt Giancarlo De Carlo, et arhitektuur on liiga tähtis, et jätta seda ainult arhitektidele.

Põhiseadus kinnitab, et Eesti loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Loodusressurssidest rääkides ei piirduta ammu enam maapõues ning väljaspool linnu maa peal asuvate varadega. Ka ruum, eriti linnaruum, on elukeskkonnana ressurss. Ühe koha peale saab ehitada ühe maja ja kui see keskkonda "reostab", siis ikka aastakümneteks.

Ehitusmahust kolmandiku annab meil valitsussektor ja ruumilisi otsuseid langetavad omavalitsused. Eesti omavalitsuse võimekus näha sõiduteedest ja majadest kaugemale, võimekus sisuliselt suunata ruumilist arengut, on aga väga erinev. Ning ka erinevates omavalitsustes tähendab ruumilise arengu suunamine väga erinevaid asju – Tallinnas sigaduste vältimist, Piirissaares aga, et üldse midagi ehitataks.

Mullu korraldas Pärnu linn kiirustades ja õiguslikus mõttes ka räpakalt Rail Balticu Pärnu ühisterminali arhitektuurivõistluse. Tulemused kaevati kohtusse, hiljuti päädis vaidlus riigikohtu otsusega, mis muuhulgas sedastab: "Arhitektuurikonkursil toimub võistlus muuhulgas tööde kunstilise taseme alusel". Riigikohus soovis kindlasti parimat, aga niisugune väide on sama, kui öelda, et kohtunikud langetavad otsuse hageja või kostja kasuks parema õigekirja alusel.

Arhitektuur ja disain on alati tervik, kuigi koosneb erinevatest komponentidest. Üks olulisemaid neist on kasutatavus. Arhitektuuri lihtsalt kunstiks tembeldada on ohtlik lihtsustus, mis vaatab asja olemusest kaugelt mööda. Arhitektuur ei ole lihtsalt ilusad majad, vaid meie elukeskkond ja selle pidev ümberkorraldamine.

Virtuaalruumis on Eestil palju, mille üle uhke olla. Aga mis on pärismaailmas, päris ruumis, see rikkus, mida saaks uhkusega ette näidata? Tallinna vanalinn? Kuid see on loodud eelnevate põlvkondade poolt. Mida on tänasel põlvkonnal ette näidata, mille loomise üle uhke olla? 

Arhitektuur väljendab kultuuri ambitsioone. Eesti Vabariigi alguses näitas riigikogu hoone ette tee, kuhu pürgida, kuidas olla innovatiivne, püüda teha midagi julgelt ja teistmoodi. See maja mängis arhitektidele ette noodi, mille järgi häälestuda. Ja mitte ainult arhitektidele vaid ka tellijatele, kogu ühiskonnale. Täna kogeme linnaruumis paraku sageli kakofooniat, kus igaüks jorutab oma helistikus. Kuidas peaks toimuma joondumine täna?

Seaduse järgi peaks selleks joondajaks ja dirigendiks olema eelkõige omavalitsused, riik tervikuna. Paraku ei saa nad aga sageli ruumilise planeerimise ja ehitatud keskkonna kujunemise suunamisega mõistlikul viisil hakkama. Ja teisiti ei saakski see olla, sest kogu vastutus on antud omavalitsustele, aga vahendeid, sh ka inimresurssi neil enamasti selleks pole. Omavalitsused on jäetud elukeskkonna kujundamisega seotud probleemide lahendamisel üksi ning igaüks teeb nagu oskab (või ei oska). Kuigi erinevatel hinnangutel on 5-10 protsenti SKT-st seotud ehitussektoriga, on sellel valdkonnal lastud minna sisuliselt isevooluteed. 

Ka kavandatav haldusreform valdade liitmise näol ei aita planeerimise ja ehitamise kompetentsi oluliselt koondada. Isegi 80 omavalitsusüksuse jaoks ei jagu tugevaid spetsialiste. Mu kadunud vanaisa armastas öelda: "Mul on palju jõudu, aga kõik keha mööda laiali". Niisamuti on ka Eestis olemas inimesed, kes suudaksid elukeskkonna kui väärtuse, ressursi kujunemist juhtida, kuid nende jõud on hajutatud ja haare nõrk. Kui soovime tulevikus olla uhked mitte ainult virtuaalse vaid ka reaalse ruumi üle, tuleb linnaplanerimise valdkonna ümberkorraldamisel astuda pikemaid samme. Me väärime paremat elukeskkonda, sest linnaruum pole liftišaht.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")
Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.

Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk