Raul Järg: linnaruumis näeb sageli kakofooniat, kus igaüks jorutab oma helistikus ({{commentsTotal}})

Tallinna linnaruum
Tallinna linnaruum Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Algava disaininädala sissejuhatuseks: Virtuaalne maailm juurdub üha tugevamalt meie, eestlaste identiteeti. Suur osa veel paar aastakümmet tagasi aega ja vaeva nõudnud argiaskeldustest on kolinud n-ö pärismaailmast virtuaalsesse. Elu võrgus omandab järjest enam väärtust. Meil on põhjust rõõmus olla, sest Eesti on e-vallas mitmes osas teerajaja.

Arhitektina aga tunnen muret. Olles poole jalaga virtuaalmaailmas, tekib kiusatus füüsilist ruumi järjest vähem tähtsustada või sellest isegi mööda vaadata. Kõigi virtuaalmaailma võlude juures tuleb tõdeda, et digitaalne verivorst kõhtu ei täida ja virtuaalne maja tuule eest ei kaitse.

Äri, töö ja suhtluse digitaliseerumine on meie eluviise muutnud märksa kiiremini, kui veel veerandsajandi eest oodata osati. Seetõttu on eriti oluline, et füüsiline ruum toetaks meie igapäevategemisi ja kiiresti muutunud eluviisi. See saab juhtuda vaid siis, kui mõistame, et ruum ja arhitektuur on enamat kui korrastatud ehitusmaterjalide kogum, kui käsitleme seda elutähtsa tugisüsteemina. Vaid kogukonna ühiste jõupingutustega võime jõuda linna kui elukeskkonnani, mis toetab meie eluviisi. Asjata ei öelnud Itaalia arhitekt Giancarlo De Carlo, et arhitektuur on liiga tähtis, et jätta seda ainult arhitektidele.

Põhiseadus kinnitab, et Eesti loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Loodusressurssidest rääkides ei piirduta ammu enam maapõues ning väljaspool linnu maa peal asuvate varadega. Ka ruum, eriti linnaruum, on elukeskkonnana ressurss. Ühe koha peale saab ehitada ühe maja ja kui see keskkonda "reostab", siis ikka aastakümneteks.

Ehitusmahust kolmandiku annab meil valitsussektor ja ruumilisi otsuseid langetavad omavalitsused. Eesti omavalitsuse võimekus näha sõiduteedest ja majadest kaugemale, võimekus sisuliselt suunata ruumilist arengut, on aga väga erinev. Ning ka erinevates omavalitsustes tähendab ruumilise arengu suunamine väga erinevaid asju – Tallinnas sigaduste vältimist, Piirissaares aga, et üldse midagi ehitataks.

Mullu korraldas Pärnu linn kiirustades ja õiguslikus mõttes ka räpakalt Rail Balticu Pärnu ühisterminali arhitektuurivõistluse. Tulemused kaevati kohtusse, hiljuti päädis vaidlus riigikohtu otsusega, mis muuhulgas sedastab: "Arhitektuurikonkursil toimub võistlus muuhulgas tööde kunstilise taseme alusel". Riigikohus soovis kindlasti parimat, aga niisugune väide on sama, kui öelda, et kohtunikud langetavad otsuse hageja või kostja kasuks parema õigekirja alusel.

Arhitektuur ja disain on alati tervik, kuigi koosneb erinevatest komponentidest. Üks olulisemaid neist on kasutatavus. Arhitektuuri lihtsalt kunstiks tembeldada on ohtlik lihtsustus, mis vaatab asja olemusest kaugelt mööda. Arhitektuur ei ole lihtsalt ilusad majad, vaid meie elukeskkond ja selle pidev ümberkorraldamine.

Virtuaalruumis on Eestil palju, mille üle uhke olla. Aga mis on pärismaailmas, päris ruumis, see rikkus, mida saaks uhkusega ette näidata? Tallinna vanalinn? Kuid see on loodud eelnevate põlvkondade poolt. Mida on tänasel põlvkonnal ette näidata, mille loomise üle uhke olla? 

Arhitektuur väljendab kultuuri ambitsioone. Eesti Vabariigi alguses näitas riigikogu hoone ette tee, kuhu pürgida, kuidas olla innovatiivne, püüda teha midagi julgelt ja teistmoodi. See maja mängis arhitektidele ette noodi, mille järgi häälestuda. Ja mitte ainult arhitektidele vaid ka tellijatele, kogu ühiskonnale. Täna kogeme linnaruumis paraku sageli kakofooniat, kus igaüks jorutab oma helistikus. Kuidas peaks toimuma joondumine täna?

Seaduse järgi peaks selleks joondajaks ja dirigendiks olema eelkõige omavalitsused, riik tervikuna. Paraku ei saa nad aga sageli ruumilise planeerimise ja ehitatud keskkonna kujunemise suunamisega mõistlikul viisil hakkama. Ja teisiti ei saakski see olla, sest kogu vastutus on antud omavalitsustele, aga vahendeid, sh ka inimresurssi neil enamasti selleks pole. Omavalitsused on jäetud elukeskkonna kujundamisega seotud probleemide lahendamisel üksi ning igaüks teeb nagu oskab (või ei oska). Kuigi erinevatel hinnangutel on 5-10 protsenti SKT-st seotud ehitussektoriga, on sellel valdkonnal lastud minna sisuliselt isevooluteed. 

Ka kavandatav haldusreform valdade liitmise näol ei aita planeerimise ja ehitamise kompetentsi oluliselt koondada. Isegi 80 omavalitsusüksuse jaoks ei jagu tugevaid spetsialiste. Mu kadunud vanaisa armastas öelda: "Mul on palju jõudu, aga kõik keha mööda laiali". Niisamuti on ka Eestis olemas inimesed, kes suudaksid elukeskkonna kui väärtuse, ressursi kujunemist juhtida, kuid nende jõud on hajutatud ja haare nõrk. Kui soovime tulevikus olla uhked mitte ainult virtuaalse vaid ka reaalse ruumi üle, tuleb linnaplanerimise valdkonna ümberkorraldamisel astuda pikemaid samme. Me väärime paremat elukeskkonda, sest linnaruum pole liftišaht.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: