Jürgen Rooste ja Ivar Sild: meie oleme kolekirjanikud ({{commentsTotal}})

19. septembril esietendub Vabal Laval Jürgen Rooste lavastatud ja algatatud vaate- ja kuuldemäng "sugu: M", kus lisaks Roostele pearollides veel Ivar Sild ja Kaur Riismaa ning kaasa teevad Siim Aimla, Marko Martinson, Meelis Oidsalu, Meelis Tasur, Asko Künnap ja Sveta Grigorjeva. Rooste ja Sild andsid intervjuu hooaja esimesele "OPile", millest kärpimata versiooni sõnas ja pildis saab näha ja lugeda kultuuriportaalist.

Kõigepealt intervjueerisid Jürgen Rooste ja Ivar Sild teineteist, aga mitte niisama lihtsalt, vaid füüsiliselt (vaadake juuresolevat videot).

Ivar Sild: Kuule, Jürgen, mis kuradi pärast sa selle lavastuse teed?

Jürgen Rooste: Tead, mingi hetk hakkas õudselt nagu pigistama kuskilt, vaata mul tuli postkasti mingi selline punane bülletään, et "Kogu tõde homoliikumise valedest" ja siis ma lugesin seda sitta, noh sihukene totaalne jauramine vale, mul hakkas niiviisi pitsitama, mõtlesin ühe luuleõhtu teha, kus me räägiks sellest asjast ja ma sain aru, et luuleõhtu ei ole ainus siuke formaat, et see peab olema mingi kaasaegne teater, mingi hullus, mingi imelik asi, kus me räägime sellest, mis me tunneme ja mõtleme meestena, mitte mitte ainult homodest, vaid üldse – naistest, kuidas mehed olla, kuidas hakkama saada, kuidas elada, kõik see.

IS: Hmm! Ja selleks sa valisid nüüd välja kaks kolleegi luuletajat, mitte professionaalset näitlejat.

JR: Näitlejatega ei saaks seda tükki teha. Näitlejad ei oskaks, siis nad hakkaks näitlema ja see oleks mingi totaalne jama noh, selles mõttes, et ma ma ei saaks näitlejatega lavastada mingit tükki, kus me siiralt räägime mingist oma elu asjast ja sellest neetud... noh, kuidas meie hakkama saame.

IS: Palju sa enda elu pealt maha viksisid?

JR: Me räägime siin tükis kõik iseendast põhimõtteliselt, meil on väga valusad kohad, kus me räägimegi endast, aga tegelikult mitte.

IS: Mis võiks olla selle tüki kokkuvõtlik kujund?

JR: Mõtlesin, kas poistebänd või pihtimusnurk või sihukesed vanad sõbrad üksteist kaelustamas, tantsimas koos. Trenni tegemas koos. Poistebänd, sihuke nukker poistebänd. Vanade meeste allakäinud nukker poistebänd. Poe taga või kuskil jumal teab kus.


JR: Ivar, ütle, kas sinu jaoks oli piin ka tulla teatritükki tegema?

IS: Kuule, kui sa arvad, et ma ei ole edev, siis sa natuke eksid, ma olen tohutult edev. Aga kuna ma olen üsna näitlejate suguvõsast, siis ma olen aru saanud, et ega mul seda annet seal lava peal küll ei ole.

JR: Kaur Riismaa ütles, et ma ekspluateerin sind kuidagi, et sa oled nagu kohustuslik homoseksuaal lava peal. Tunned sa ennast sihukese kohustusliku ärakasutatud homona?

IS: No ütleme nii, et ma tunnen nagu väikest kohusetunnet, et parim sõber on lolliks läinud keskeas, hakkab mingit tükki tegema raamatute asemel, et ju siis tuleb talle appi tulla.

JR: Aga see teatri vorm, see on ka ju luuletus, kas ei oleks nagu imelik, pikk imelik väga veider luuletus.

IS: No ma ei tea, kui ma luuletust kirjutades nii palju veniksin, siis ma oleks väga halb luuletus. 29.49.

JR: Miks Kauri ei ole?

IS: Ma arvan, et ta on ainuke inimene, kes teab, mida tuleb teha ellujäämiseks – abielluda.


Valner Valme: Mis teil viga on?

IS: Mis meil viga ei ole? Jah.

JR: Minu meelest mul pole suurt häda midagi, võiks nagu täitsa elada ja olla, aga mõnikord on tunne, et siia sellesse kogukonda või ühiskonda ma alati nagu ei passi või ei sobi, aga see on mul väiksest saati nii olnud! Ma olen alati natuke nagu imelik või kõrval või üksi, aga tegelikult ma mõtlen, et see on õige eestlase tunne. Õige eestlane ongi imelik, kõrval ja üksi, kõik muu on võõras ja minu vastu.

IS: Ma just mõtlesin, et hetkel mul ei olegi viga midagi, ma olen fabulous, selles mõttes, et elan metsa sees, kirjutan, ja siis pean ma sinuga tegelema, ja sul on midagi viga, raudselt.

VV: Mis takistab meestel tegelda nende asjadega, millega nad tahavad?

JR: Kui me seda tükki tegime, siis me leidsime, et suur jagu meist, kes me siin osaleme, oleme kõik nagu pooleldi koduperenaiste rollis, et me kõik teeme süüa täitsa ja me koristame ja niiviisi, võibolla rohkemgi kui meie elukaaslased mingis etapis ja selles mõttes ma ei usu, et miski suudaks meid takistada. Et see oleks ainult pesemata nõude virn.

IS: See on sõltumata soost eks ole, et literaat istub tavaliselt ju kodus, eelistab kodukeskkonda. Vähemalt, ütleme, ilukirjanik kui selline. Et mingit kontorit ta ei hakka ju linnas üürima, et kirjutada, seega järelikult kõik, mis sa kodus teed, pead sa ära tegema. Ja arvatavasti ei ole ükski kirjanik nii matšo, et ütleks, et minu asi ei ole nõusid pesta või last ära tuua või...

JR: Mõni on. Aga meie oleme muidugi kolekirjanikud, mitte ilukirjanikud ja selles mõttes mul on tunne, et mis on praeguse aja suund või mis on loomulik, mis on kogu kunstiga juhtumas, et kogu kunst astub inimesega kontakti. See on alati olnud aegade algusest saati kunsti roll ja selles mõttes pole midagi imelikku, et kirjanikud või kirjandus on ka lava peal ja kõneleb inimesega otse.

Ja me ajasime selle enda jaoks palju keerulisemaks, sest me vahepeal räägime hoopis ilma sõnadeta ja vahepeal räägime selliseid lugusid, mida me kohe otse kirja ei saa panna või ei taha panna, aga me räägime neid siis inimestele oma selles keeles ja selles tundes, mis meil lava peal sel hetkel tuleb.

IS: Mul kodus öeldi hästi: kuuldes sinu kirjanduslikest proovidest, et mis tänapäeva kunstiinimestel viga – mitte midagi sa oskama ei pea, aga lähed lavale ja muudkui teed.

JR: Ja kolm kuud järjest me oleme juba teinud seda, mida me ei oska, ja väga kirglikult.

VV: Mingi seos tekib "sugu N"-iga, kas ulatate "sugu N"-ile käe või annate pigem vastu näppe?

JR: Meie suhe naistesse on austav ja imetlev ja armastavgi ja "sugu N-i" mõne tegelasega nüüd ma olengi natuke rääkinud. Meil on väiksed riimid seal sees. Et kui keegi on riimidega luule sõber, siis ta võib tulla ja vaadata meie tükki ja leida sealt mõne pisikese riimi "sugu N"-i poole, aga tegelikult meie lugu on ikka teistsugune. Kas te olete näinud Monty Pythoni "Elu mõtte" filmi? Vaat meie tükk ei ole üldse selline.

IS: Tegelikult ongi niimoodi, et sa võid ükskõik millise mingi grupi keskse loo teha, on ta siis soopõhine või mille põhine, ilma vastand- või kõrval- või paralleelgrupita sa tegelikult ei saa hakkama, et kuidas saavad teha mehed tükki ilma naisteta, ehk kuidas saab "sugu M" olla ilma "sugu N"-ita?

JR: Jah, ja teine asi, et lähteimpulss oli kole kriitiline või jõuliselt selline et, vaatame nendele valukohtadele otsa, aga milleni me välja jõuame? Ikkagi, et me oleme inimestena leebemad või soojemad ja me ikkagi hakkasime tegelema inimlike probleemidega või noh, meheks olemise probleemidega, nii et see lõppkokkuvõttes on üks imelik kurblik komöödia. Ma ütlen, et teinekord on tunne, et me oleme nagu natuke soomlased seal lava peal.

IS: On omad probleemsed kohad, mida on raske endast välja saada. Sest me ei käitu ise niimoodi. Me proovime suhestuda mingite rollidega, mis on meile võõrad tegelikult.

JR: Mitte Stanislavskilikus mõttes.

IS: See on meie puhul võimatu praktiliselt.

JR: See Stanislavski, teda me lavale ei lase. Aga siin on veel üks väike nõks, et me oleme seal mingis mõttes väga ise. Ja kui meil mingil hetkel tekib sein ette või blokk ette, me ei ole seda proovis teinud, aga mul on alati mõttes, et kui mingil hetkel on sihuke seis, et rongile tuleb sein vastu, siis me lõpuks oleme ju luuletajad seal lava peal, ja siis me seisame publikuga vastamisi, me võime rahulikult lõpuks lugeda ka oma luuletusi, mis räägivad sellest samast asjast ja me ikkagi räägime selle loo ära, et kui mingi jumalik õnnetus peaks meile kaela langema, et kõik tuled kustu, siis etendus toimub ikka. Kui elektrit ei ole, toimub ikka.

IS: Jah, selles mõttes ei ole probleemi, me oleme ikkagi grafomaanid, teksti voolab meist elusast peast ja surnud peast.

JR: Kolekirjanikud.

IS: Jah.



Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.Juri Lotman oli maailmakuulus ja Tartu linnas armastatud teadlane ja loengupidaja. Fotol hetk Lotmani loengust aastal 1974.
Juri Lotmani konverentsil esitletakse Zara Mintsi juubelikogumikku

Raamat “Pühendusega Zara Mintsile 90. sünniaastapäeval. Kirjad, mälestused, artiklid” ("Зарe Григорьевнe Минц посвящается… Публикации, воспоминания, статьи: K 90-летию цо дня рождения“) on auavaldus Zara Mintsile (1927–1990), Tartu Ülikooli professorile ja silmapaistvale vene kultuuri hõbeajastu uurijale.

"Armastus""Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

FILM
Bukowski ühe õnnestunuma ekraniseeringu „Baarikärbes“ saamisloost on vanameister ise kirjutanud suurepäraselt absurdse ja iroonilise raamatu „Hollywood“. Kaader filmist „Baarikärbes“.
Arvustus. Poeet vastu tahtmist

Charles Bukowskiga seotud filmide retrospektiivil "Sõprus Bukowskiga" saab Sõpruse kinos 22. – 25. maini vaadata nelja silmapaistvamat Bukowski ainetel tehtud mängufilmi ning üht täispikka dokki.

TEATER
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Arvustus. Eluaegne töö ja kallistused

Uuslavastus
Ugala teater "Vai-vai vaene Vargamäe ehk "Tõde ja õigus" lastele"
Autor: A. H. Tammsaare
Dramatiseerija ja lavastaja: Urmas Lennuk
Kunstnik: Liina Tepand
Mängivad Rait Õunapuu, Tarvo Vridolin, Kata-Riina Luide, Adeele Sepp, Ringo Ramul, Andres Tabun, Vilma Luik ja Kaarel Kauts.
Esietendus 13. aprillil Ugala väikses saalis.

KIRJANDUS
Jaan Undusk "Kirjandusministeeriumis"
Arvustus. Tuntud ja tundmatu Undusk

Jaan Undusk näitab veenvalt, kui võimas on klassikalise filoloogia ja teoloogiliste teadmistega varustatud kirjandusteadus.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Arhitekt Ülar Mark ERRArhitekt Ülar Mark ERR
ERR.ee video: vestlusõhtu "Eesti arhitektid. Ülar Mark"

17. mail toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos seitsmes vestlusõhtu sarjast "Eesti arhitektid". Sellel korral oli publiku ees arhitekt Ülar Mark, kes tegeleb aktiivselt nii ruumide loomise, purjetamise kui ka joogaga.

MUUSIKA
Hirvo Surva
Hirvo Surva: minu jaoks on Eesti laulupidu oma kultuuri ja keele kandja

ETV saates "Suud puhtaks" pakkus Mihhail Kõlvart välja, et laulupeo repertuaaris võiks olla ka mõni venekeelne lugu. "Ringvaates" arutleti sel teemal laulupeo dirigendi Hirvo Survaga.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk