Pastacas: Viljandi on kõige müstilisem linn ({{commentsTotal}})

Muusik Pastacas ehk Ramo Teder on viimasel ajal olnud tegev Puuluubi ja Upa-upa ubinakõnõ koosseisudes, andnud Pastacana välja koostöö ja töötlustealbumeid, aga Pastacana pole ta sooloalbumit välja andnud 12 aastat. Täna on ta juba Jaapani tuuril, enne seda andis intervjuu "OPile", milles lõikamata varianti lugege alt.

"Kui selle plaadi tervikut vaadata, siis seal on peal üks lugu nimega "Pohlad". Selle loo meeleolu jäi sihukeseks selle plaadi keskmeks pluss siis see nimi ise ka sobis sellele plaadile, niimoodi, et see on nüüd ühe loo järgi, mis ei ole küll plaadi hittlugu, aga ikkagi meeleolu mõttes määrav," kommenteeris Pastacas, miks "Pohlad".

Valner Valme: Mulle tundub, et sa oled hakanud hitte tegema.

Pastacas: Mulle ei tundu.

Kuidas sul need lood sünnivad, kas sa laulad peale oma luupivatele käikudele?

Peamiselt niipidi jah. Et teed enne instrumentaali või enne väikseid selliseid loojuppe. Tavaliselt ma kogun selliseid väikseid loojuppe, ideejuppe, neid mul koguneb kiiresti üsna palju. Ja siis ma neid ise kuulan, see on üks sõitude või reiside ajal mul üks lemmiktegevusi, neid oma loojuppe kuulata uuesti. Uuesti võtan ette mingid kataloogid, kus on mingi viiskümmend juppi või sada juppi või niimoodi, sõitude ajal uuesti käian neid juppe läbi. Ja siis tavaliselt hiljem hakkan sinna peale laulma lihtsalt. See tekst tuleb alati hiljem. Paljud on öelnud, et laulu tegemisel see on tegel't vale järjekord, et peaks nigu tekstist alustama, aga mul on peaaegu kõik korrad teistpidi.

Tekstidest rääkides, kuidas sul need seosed tekivad? Sul on üpris vabad seosed, mida sõnad tähistavad ja kuidas nad kõlavad.

No see on mulle võibolla lapsepõlvest jäänud, kui ma kuulasin väiksena välismaa muusikat, ingliskeelset muusikat, millest ma mitte midagi aru ei saanud, ja minu jaoks oli see selline abstraktne häälikute kogum, ja kui ma hiljem olen siis ära saanud tõlkida need lood, mis mulle väiksena meeldisid, ma olen nendes laulutekstides natuke pettunud, et see argisus või see reaalsus, mis nendes tekstides on, on olnud palju tavalisem, kui see, mis mul fantaasias oli nendest lugudest. Mulle õudselt meeldib, kui laulutekst ei ole nii väga konkreetne, jätab nagu vabaduse, et kui seal on pisut abstraktsust sees, siis see jätab selle minu jaoks nigu huvitavamaks ja ilusamaks.

Räägi Viljandi ajast. Sealt oled sa ise pärit ja paljuski sinu tunnetus pärit. Sul oli rott õlal ja flööt ja naturaalkitarriga mängisid Vennaskonna lugusid.

No see esimene assotsiatsioon, mis mul selle ajaga on, oled sina. Sinuga koos me käisime seal ja... See keskkooli lõpuaeg, kui moodustus selline suurem kamp inimesi sinna samamoodi ringi kõndima ja plokkflöötidega mängima ja laulma, see mõjutas küll.

Räägi pastakasüsteemist laiemalt.

Pastacas ongi pastakaga joonistamisest alguse saanud. Kooliajal joonistasin pastakaga, nagu ikka koolis, tunnis kõik nagunii on igav, mis sa ikka teed, hakkad midagi joonistama vihiku taha või tagaküljele ja hiljem, kui ma Kunstiakadeemiasse astusin, kus nagu traditsioonilised vahendid nagu pliiats või süsi või mis iganes, millega seal veel joonistada annab, need nagu ei sobinud nii hästi, see tehnika oli juba nii sees mul kooliajast. Ja siis, kui ma hakkasin muusikat tegema, siis esimesed näitused olid kunstiakadeemias nii, et ma panin oma muusika sinna taustaks mängima. Ja ma ise sel hetkel nagu pastakajoonistuste kaudu võtsin omale Pastaca muusikunimeks.

Räägi luuperist.

Luuper on põhimõtteliselt masin, tihti pedaalidega aparaat, kuhu tuleb ühendada, ükstapuha, mis sinna siis ühendada, kas kitarri või laulu või mingit muud instrumenti, mikrofone, siis ta salvestab teda ja ta jääb seda salvestamist kordama, sinna salvestuse peale saab võtta nagu kihte järjest juurde ja juurde. See on hästi lihtne masin selles mõttes, lihtsalt nagu kordusmasin, salvestamiskordusmasin on luuper eesti keeles.

Minu jaoks täielik varbaklaver.

Nojah, sel minu luuperil on rohkem nuppe, seal on võimalusi. Mul on kolmekohaline luuper, seal on lihtsalt nagu kolm luuperit ühes koos.

Sa oled luuperivirtuoos.

Ei usu küll. On muid, kes on palju paremad Eestis.

Sa oled ka kunstnik, aga viimasel ajal järjest rohkem tegutsed muusikuna, eks. Kuidas sul see süsteem käib?

Põhimõtteliselt on nii läinud jah. Mingi aeg tegin pikalt umbes võrdselt, veel trükkisin graafikat ja tegin pilte, maalisin, aga nüüd on mul on nii mitu projekti, Pastacale ehk sooloprojektile lisaks Upa-Upa koos Mari Kalkuni ja Tuulikki Bartosikuga ja Puuluup koos Marko Veissoniga ja see Puuluubi aktiivsus on just kasvanud. See suvi oli iga nädalavahetus festival, kus me esinesime ja siis oli veel hiiu kandle orkester, kus ma mängin ja neid muusikaprojekte on tulnud järjest juurde. See on võtnud selle aja siis kunstilt enda alla.

Kuidas sul praegu seosed Viljandiga on?

Ma käin seal kogu aeg, Viljandi on hästi ilus linn. Soomes tutvusin ühe vanapaariga, kellega ma rääkisin ja kui nad said teada, et olen Eestist pärit, küsisid, et mis on Eesti kõige ilusam linn, siis ma natuke mõtlesin ja ütlesin, et Viljandi, siis nad tegid sellise näo ja ütlesid, et absoluutselt, kõige müstilisem linn Eestis on Viljandi, see on nii ilus ja samas ka kummaline. Tunnen endiselt samamoodi.

Kuidas tekkisid su sidemed Jaapanis?

Jah, nüüd ma lähen jälle Jaapanisse uuesti kümneks-kaheteistkümneks päevaks just. See tekkis kõigepealt ühe sõbra kaudu, kellega ma olin koos Taikis (Helsingi kunstikõrgkool - VV), kus ma olin vahetusüliõpilasena ja seal oli üks samasugune tüüp nagu mina, et ta tegi muusikat, mängis kitarri, tegi ise lugusid ja tegi elektroonilist muusikat ka, ja samamoodi joonistas hästi palju, mitte küll pastakaga, vaid joonistas tušiga. Ja me avastasime, et meil on hästi palju ühiseid lemmikuid, ja kuidagi tema kaudu avanes Afterhours Recordsiga kontakt. Esimene kord käisin seal vist aastal 2002 ja pärast seda seal üks leibel annab minu plaate välja Jaapanis ja on organiseerinud minule ühe väikese tuuri ja on nüüd olnud kõik järgmised korrad seal sõitude taga.

Räägi Üllari lugu. Nooremana sa jutustasid seda igal koosviibimisel.

Äkki räägime koos? Üllar sisenes ruumi, ruum oli külm ning kõle, seintel rippusid rangetes raamides vanaaja mõtlejate näpujäljed. Teises nurgas lebas tükike vorsti. Üllar haaras taskust noa. Seis! Praegu pole aega nüpeldada vorsti, praegu tuleb hävitada viimne kui vaenlane, siis palun väga.

Aitäh!



Ardo Ran VarresArdo Ran Varres
"Helireede" autoriõhtu Ardo Ran Varresega

28. aprillil kell 18 alustas Särevi Teatritoas uus üritustesari "Helireede", kus tähelepanu keskmes on teatrite muusikalised kujundajad. Esimene autoriõhtu toimus Ardo Ran Varresega, millest tegi otseülekande ka kultuuriportaal.

Uuendatud: 12:21 
Sandra JõgevaSandra Jõgeva
Sandra Jõgeva pälvis Zoja Kosmodemjanskaja nimelise preemia

Täna, rahvusvahelisel tantsupäeval toimus Kanuti Gildi SAALis juba traditsiooniks saanud hommikusöök, kus anti üle Zoja Kosmodemjanskaja nimeline preemia Sandra Jõgevale.

Uuendatud: 14:02 
"November""November"
"November" võitis Tribeca filmifestivalil parima operaatori preemia

Rainer Sarneti film "November" osales Tribeca filmifestivalil World Narrative Competition võistlusprogrammis, kus filmi operaator Mart Taniel pälvis parima operaatori preemia.

Jõhvi balletifestivalJõhvi balletifestival
Jõhvi balletifestival saab hoo sisse

Tänasest toimub Ida-Virumaal kümnes juubelihõnguline Jõhvi balletifestival, mille peakülalised saabuvad Hiinast ja Gruusiast.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk