Arvustus. "Mäed" jäävad kosmosesse ({{commentsTotal}})

"Mäed" Autor/allikas: Draamateater

Uuslavastus

Tõnu Õnnepalu "Mäed" Eesti Draamateatris
Lavastajad Garmen Tabor ja Aleksander Eelmaa, osades Aleksander Eelmaa, Pääru Oja, Ester Pajusoo, Külli Teetamm Tallinna Linnateatrist ja tšellist Leho Karin.

Esietendus Eesti Draamateatris 14. septembril

Kuidas anda laval edasi filosoofilisi (enese)otsinguid?

Näitlejad ja kogu loominguline trupp seisis ilmselgelt Tõnu Õnnepalu näidendit lavale seades väljakutse ees: kuidas olla üle tekstist, mis oma filosoofilisuses ja sügavamõttelisuses ei ole lihtsate killast ja see vaatajateni tuua? Just nimelt vaatajateni, mitte vaatajate ette.

Õnnepalule on omane oskus sügavad mõtted ja aegade ülesed tõed lihtsalt ja selgelt lugejateni tuua. Ka näidendi "Mäed" tekst näib esmapilgul lihtne, kuid minutite edasitiksumisel saab selgeks, et tegemist on keerulise pähkliga kogu loomingulisele trupile. Eks tükile peab muidugi ka aega andma, et end sisse ja soojaks mängida, kuid praegu oli trupp selgelt liiga raske ülesande ees ning jäi rangelt lava publikust eraldava neljanda seina taha.

Esimesena peaks tõenäoliselt esitama küsimuse, miks sellist teksti üldse lavale tuua? Õnnepalule iseloomulik sügavamõtteline ja elu algtõdesid, peamisi väärtusi puudutav ja käsitlev tekst, on tõenäoliselt väga hea raamatust lugemiseks, praegu jäi natuke veel puudu, et see laval see tööle hakkaks. Tekst koosneb eraldiseisvatest monoloogidest, millesse on justkui võõrkehadena sisse pikitud dialooge. Teater on aga selgelt dialoogi kunst, konflikti kunst – jah, see kõik oli Õnnepalu tekstis küll olemas, aga vähemalt esietendusel ei tekkinud laval toimuva ja publiku vahel kontakti ja kogu asi jäi ühepoolseks. Võib-olla oli see taotluslik – ka tegelased laval otsisid iseend ja kompasid üksteist, siis jäi kahjuks uduseks ja ühepoolseks otsinguks. Näitlejad tundusid sama abitud kui publik teisepool neljandat seina, millele andsid tunnistust pidevalt ohkavad ja nihelevad vaatajad, kes küll igast selgemast ja naljakamast hetkest kui õlekõrrest kinni haarasid ja näitlejaid oma toetava muige või naeruga aitasid.

Tuleb tunnistada, et Eesti publiku heatahtlikkus ja osavõtlikkus väärivad kiitust: on suurepärane, kui toetavad ja heasoovlikud on vaatajad, samas kui laval toimunu jääb tegelikult mitmete tuhandete valgusaastate kaugusele.

Suurepärane muusika ja igihaljas Pajusoo

Ainsa tuntava kontakti laval toimuvaga tekitas tegelikult Lauri Dag Tüüri loodud originaalmuusika. Ääretult tundlik ning kõrva paitav tšellisti Leho Karini laval mängitud muusika oli ainus reaalne niit, mille abil vaataja end Õnnepalu teksti ja laval toimuva küljes võis hoida.

Näitlejad olid laval tublid ja suutsid ränkades tingimustes – nõudlik tekst ja enamiku ajast lavapartneri puudumine (kui seljaga istuvat ja vaikivat munka võib partneriks pidada) – selja sirgu hoida. Pääru Oja, Külli Teetamm, Ester Pajusoo ja Aleksander Eelmaa moodustasid ühtse trupi ning Teetamm ja Oja, nii üksi kui koos mängitud hetkedes, oli ülimalt ilusaid ja puudutavad momente. Omaette väärtus oli aga Ester Pajusoo karakter. Pajusoo oma komöödiatalendiga suutis tekitada eluterve ja sümpaatse loomuliku ja värskendava distantsi Õnnepalu sügav-filosoofilise tekstiga ning äratas sellega üles kogu laval toimuva ning aitas ka teksti paremini mõista.

Lavastusele aitas kaasa ka õnnestunud lavakujundus Liisi Eelmaalt, mis suutis tekstile kena raami ja konteksti tekitada. Samuti lisasid videoprojektoriga lavale loodud loodus- ja kujutluspildid, värvi- ja valgusmängud, lavastusele väärtuslikku emotsiooni ja unenäolisust (autoriteks Urmas Jõemees ja Priidu Adlas). Kõik see koos muusikaga tekitas kauni atmosfääri.

Samuti ulatub plusspoolele Õnnepalu tekst ise. "Mäed" on üllas sissevaade inimeseks olemisse ja inimeseks olemise kunsti. Näidend kõneleb igavikulistel teemadel nagu armastus, üksindus, usk, inimese väiksus siin maamuna peal ja toob välja selle, mis meid elus püsti hoiab – inimsuhted ja kontakt enda, teiste inimeste ja loodusega. Tekstis domineerib otsiv ja kompav inimene, kes üritab pidepunkte leida - ja see element valitseb ka laval: kaks ja poolt tundi kestva lavastuse jooksul üritab näitleja leida selgust eelmainitud igavikulistes teemades ja leida kontakti ka publikuga.

Õnnepalu tekst tekitas tunde, et tahaks seda näidendit lugeda, mitte tingimata lavalaudadelt näha. Teater on aga meedium, mis töötab kontakti kaudu. Praegu tuli esile küll teksti väärtus, kuid lavakunst jäi kaugeks: unenäo ja reaalsuse piiril kulgev lavastus sinna paraku ka jäi.

Lavastuse lõpetas videoprojektoriga seinale kujutatud pilt tähisest galaktikast, kuhu sumbus tšellomängija. See oli ülendav ja sümboolne lõpp tükile ning paradoksaalsel moel sobib iseloomustama tervet lavastust: "Mäed" oleks justkui publiku ette tulnud kuskilt kaugelt kosmosest tuhandete kilomeetrite kauguselt, ainus bemoll asja juures on aga see, et just täpselt nii kaugele ta vaatajast ka jääb vaatamata suurepärastele näitlejatöödele, õnnestunud muusikale ja lavakujundusele.

Toimetaja: Valner Valme



Vince Staples lõkke ääres uues videos.Vince Staples lõkke ääres uues videos.
Päeva video: Vince Staples - "Rain Come Down"

Täna ilmus räppar Vince Staples´i uus album "Big Fish Theory" ning juba varem, koostöös Ty Dolla $ign´iga avaldatud lugu "Rain Come Down" sai värske video.

Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.