Peeter Helme: geenius jääb geeniuseks ka perverdina ({{commentsTotal}})

Mozart oli ilmselgelt paadunud pervert, ütleb Helme.
Mozart oli ilmselgelt paadunud pervert, ütleb Helme. Autor/allikas: Scanpix

Sain hiljuti teada ühe huvitava asja. Muusikateadlaste hulgas on järgnev vist tuntud, aga laiemalt mitte eriti. Nimelt on säilinud patakas Wolfgang Amadeus Mozarti kirju oma nõole Maria Anna Thekla Mozartile, kellesse kuulus helilooja oli noorena armunud.

Neis kirjades räägib noor Wolfgang Amadeus oma elust helilooja ja muusikuna, aga mitte ainult. Ta räägib ka muust. Täpsemalt keskendub ta detailse kirega oma seedetrakti tegevusele ja selle toodangule.

Olgem ausad – Mozarti huvi selle kõige vastu on üheselt seksuaalne. Ta kirjeldab seda, mis temaga toimub ja teeb noorele Maria Anna Theklale ehk Bäsle'le, nagu ta oma nõbu nimetab, ettepanekuid ühisteks tegevusteks.

Seda, kas need ka kunagi teostusid, ma ei tea. Ega pea seda ka oluliseks. Oluliseks pean hoopis sellise perverssuse kaudu avalduvat inimlikkust. Sest ega ma Mozartist kui inimesest suurt midagi tea. Jah, kunagi nägin "Amadeuse" ära, aga eriti midagi meeles pole ja nii ongi Mozart minu jaoks vaid nimi paberil. Ta on "Türgi marsi" ja "Võluflöödi" autor. Muud midagi.

Ja nüüd siis selline kummaline teave! Ah jaa – kellel huvi on ja kes viitsib end läbi murda Mozarti jubedast austria murrakust ja võimatust kirjaviisist, siis need kirjad on Wikisource'is täiesti vabalt kättesaadavad.

Mida on sellisest lektüürist õppida? Eks ikka seda ühte ja ainsat asja, mida kirjandus ka üldisemas mõttes meile õpetab – et inimesed on kõik omamoodi defektsed, vigased, kummalised, nõrgad. Meil kõigil on mingid tahud, mida me vahest avalikkusele ei näita, kuid mis meis ometi olemas on, tahame seda või ei. Selle taustal tundub alati imelik, kui mõni avaliku elu tegelane lööb rinna kummi ja teatab, et tal pahesid pole.

Näiteks, kas keegi mäletab veel eelmisi Ameerika presidendivalimisi? Mulle on neist meelde jäänud üks jabur – ja minu meelest ka piinlik – infokild. Nimelt teatas toonane vabariiklaste kandidaat Mitt Romney, et peab oma suurimaks paheks kohvi joomist. Ahah. Selge. Muidu seega täiuslik mees, aga lubab endale vahel tassi kohvi, mida mormoonid, kelle hulka ta kuulub, patustamiseks peavad.

Või näiteks teatas septembri alguses Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid (kindlasti tubli mees, ma üldse ei kahtle selles ega ürita ka tema tegevust ametipostil kuidagi halvustada), et ta juba kümme aastat ei joo ega otsi ka purjus inimeste seltsi. Hea küll. Täiesti usun seda.

Aga nüüd ma küsin, kas selliste asjadega uhkeldamine teeb inimese paremaks? Kas Mitt Romney oleks olnud hea president, kuna ta peab oma suurimaks paheks kohvi joomist ega ilmselt hakkaks tegema Valge Maja ovaalsaalis selliseid tükke, nagu tegi Bill Clinton koos praktikant Lewinskyga. Ja kas Kaljulaid on just sel põhjusel hea linnaosavanem, et ta pole juba kümme aastat tilkagi võtnud?

Mul pole sellele küsimusele vastust, sest maailm on just selline nagu ta on. Olekseid ei ole olemas. Aga ma tean, et Mozarti muusika ei muutu sel põhjusel kehvemaks, et härra oli ilmselgelt paadunud pervert. Inimesed lihtsalt on korraga igasuguseid asju. Ja üks inimese olemuse tahk ei kahanda ega tühista teist.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Björk

Nädala video: Björk - "The Gate"

Björki muusika, laulumaneeride ning välimusega on alati käinud kaasas haprus. Ta on purunemise äärel, üks liiga terav noot või puudutus ja kõik laguneb tuhandeks killuks.

Pilvede värvid

Galerii. Estonia etendas sünnipäevaks "Pilvede värve"

16. septembril tähistab Estonia teater oma 111. sünnipäeva.
Sünnipäevapidu pidasid estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimus pidulik vastuvõtt valges saalis ja koos vaadati Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri "Pilvede värvide" peaproovi, millest ERR kultuuriportaal ka galerii tegi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: