Peeter Helme: geenius jääb geeniuseks ka perverdina ({{commentsTotal}})

Mozart oli ilmselgelt paadunud pervert, ütleb Helme.
Mozart oli ilmselgelt paadunud pervert, ütleb Helme. Autor/allikas: Scanpix

Sain hiljuti teada ühe huvitava asja. Muusikateadlaste hulgas on järgnev vist tuntud, aga laiemalt mitte eriti. Nimelt on säilinud patakas Wolfgang Amadeus Mozarti kirju oma nõole Maria Anna Thekla Mozartile, kellesse kuulus helilooja oli noorena armunud.

Neis kirjades räägib noor Wolfgang Amadeus oma elust helilooja ja muusikuna, aga mitte ainult. Ta räägib ka muust. Täpsemalt keskendub ta detailse kirega oma seedetrakti tegevusele ja selle toodangule.

Olgem ausad – Mozarti huvi selle kõige vastu on üheselt seksuaalne. Ta kirjeldab seda, mis temaga toimub ja teeb noorele Maria Anna Theklale ehk Bäsle'le, nagu ta oma nõbu nimetab, ettepanekuid ühisteks tegevusteks.

Seda, kas need ka kunagi teostusid, ma ei tea. Ega pea seda ka oluliseks. Oluliseks pean hoopis sellise perverssuse kaudu avalduvat inimlikkust. Sest ega ma Mozartist kui inimesest suurt midagi tea. Jah, kunagi nägin "Amadeuse" ära, aga eriti midagi meeles pole ja nii ongi Mozart minu jaoks vaid nimi paberil. Ta on "Türgi marsi" ja "Võluflöödi" autor. Muud midagi.

Ja nüüd siis selline kummaline teave! Ah jaa – kellel huvi on ja kes viitsib end läbi murda Mozarti jubedast austria murrakust ja võimatust kirjaviisist, siis need kirjad on Wikisource'is täiesti vabalt kättesaadavad.

Mida on sellisest lektüürist õppida? Eks ikka seda ühte ja ainsat asja, mida kirjandus ka üldisemas mõttes meile õpetab – et inimesed on kõik omamoodi defektsed, vigased, kummalised, nõrgad. Meil kõigil on mingid tahud, mida me vahest avalikkusele ei näita, kuid mis meis ometi olemas on, tahame seda või ei. Selle taustal tundub alati imelik, kui mõni avaliku elu tegelane lööb rinna kummi ja teatab, et tal pahesid pole.

Näiteks, kas keegi mäletab veel eelmisi Ameerika presidendivalimisi? Mulle on neist meelde jäänud üks jabur – ja minu meelest ka piinlik – infokild. Nimelt teatas toonane vabariiklaste kandidaat Mitt Romney, et peab oma suurimaks paheks kohvi joomist. Ahah. Selge. Muidu seega täiuslik mees, aga lubab endale vahel tassi kohvi, mida mormoonid, kelle hulka ta kuulub, patustamiseks peavad.

Või näiteks teatas septembri alguses Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid (kindlasti tubli mees, ma üldse ei kahtle selles ega ürita ka tema tegevust ametipostil kuidagi halvustada), et ta juba kümme aastat ei joo ega otsi ka purjus inimeste seltsi. Hea küll. Täiesti usun seda.

Aga nüüd ma küsin, kas selliste asjadega uhkeldamine teeb inimese paremaks? Kas Mitt Romney oleks olnud hea president, kuna ta peab oma suurimaks paheks kohvi joomist ega ilmselt hakkaks tegema Valge Maja ovaalsaalis selliseid tükke, nagu tegi Bill Clinton koos praktikant Lewinskyga. Ja kas Kaljulaid on just sel põhjusel hea linnaosavanem, et ta pole juba kümme aastat tilkagi võtnud?

Mul pole sellele küsimusele vastust, sest maailm on just selline nagu ta on. Olekseid ei ole olemas. Aga ma tean, et Mozarti muusika ei muutu sel põhjusel kehvemaks, et härra oli ilmselgelt paadunud pervert. Inimesed lihtsalt on korraga igasuguseid asju. Ja üks inimese olemuse tahk ei kahanda ega tühista teist.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Liisa Pool ja "Macbeth"Liisa Pool ja "Macbeth"
Teatraalne kaamera. Liisa Pool, "Macbeth"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.