Raivo Ruusalepp: digikultuuri tulevik - korporatiivne või avatud? ({{commentsTotal}})

Raivo Ruusalepp
Raivo Ruusalepp

Millisest kultuuriruumist saavad osa eelmisel nädalal kooliteed alustanud lapsed, kui nad lõpetavad ülikooliõpingud? Kui praegu täidavad nende nuhvleid peamiselt ingliskeelsed keskkonnad ja eeskujud, siis millist digitaalset kultuuri nad tarbivad täiskasvanuna? Kas 15 aasta pärast on neisse jõudnud rohkem omakeelset ja eesti kultuuri väärtuseid edasikandvat sisu?

Kas see oleneb üksnes riigi rahakotist ja mäluasutuste suutlikkusest või saavad domineerivaks globaalsed interneti-hiiud? Kas kohalikud mäluasutused saavad ja suudavad koguda ja säilitada praegu loodavat digitekkelist kultuuripärandit, mida levitatakse interneti kaudu üleilmseks tarbimiseks?

Uusi digitaalseid ja võrgustatud taristuid saab hõlpsasti kasutada kultuuriainese kättesaadavuse parendamiseks ning kultuuris osalemise kindlustamiseks. Kasutaja loob igapäevaselt uut vabalt kättesaadavat sisu, aga kultuuripärand kipub selle kõrval vähemärgatavaks jääma. YouTube’i ja kogu Euroopa kultuuriportaal Europeana kasutajanumbrid ja pakutava sisu mahud on väga erinevates kaalukategooriates. Pikka aega levinud arvamus, et kasutajad hääletavad - pöidlaid ekraanil libistades - lihtsamini kättesaadava sisu poole, pole enam pädev, sest ka mäluasutused on omandamas kasutajasõbraliku disaini võtteid ning vabakasutuses digitaalse kultuuripärandi maht on viimase viie aastaga kasvanud 15lt miljonilt 54le miljonile.

Ometi näib, et aktiivse taaskasutuse saavutamiseks peab kogunema kriitiline mass digitaalselt kättesaadavat kultuuripärandit erinevatest allikatest. Vaid nii on kasutajatel võimalik kombineerida teksti, pilti, heli ja audiovisuaali. Kultuuripärandi mass-digiteerimine on seni jõukohane olnud peamiselt suurtele riikidele. Protsessi kiirendamiseks on paljud asutused asunud koostööle teenusepakkujatega, kes aga saavad vastutasuks koopia ka enda pakutavate teenuste tarbeks. Nii aga asub GoogleBooks peagi raamatukogu asemele ja Internet Archive võib asendada telejaamaade arhiive. Kui võim ja kontroll digiteeritud kultuuripärandi üle kandub suurkorporatsioonidele, siis käivad sellega kaasas ka nende seatud reeglid kultuurist osasaamisel - otsimootorite soovitused põhinevad veebibrauseri jäädvustatud tarbimisharjumustel, mitte tegelikult saada oleval materjalil.

Euroopa Nõukogu konverents Eestis

Arutelud selliste küsimuste üle jõuavad akadeemiliste ja kultuuriasutuste seminariruumidest kaugemale haruharva. Tänuväärselt on Euroopa Nõukogu algatanud konverentside sarja, mis kaasab mõttevahetusse ka praktikud ja poliitikakujundajad. Kolmas selle sarja konverents toimub septembri lõpus Tallinnas. Kultuuriministeerium, Tallinna Ülikool ja Rahvusraamatukogu korraldavad 29.–30. septembril konverentsi Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity, mis keskendub kultuuri digitaliseerumise ja digitaalse kultuuripärandi haldamise võimalustele ning väljakutsetele.

Üritus kuulub Euroopa Nõukogu konverentsisarja Platform Exchanges on Culture and Digitisation, mida Eesti võõrustab Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistujana. Euroopa kultuurimälu ja kultuurilise mitmekesisuse taastootmise mõjutamine üleilmsel andmehalduse turul on Euroopa Nõukogu teemadeks olnud juba mõnda aega ning need on andnud oma sisendi kodanike internetti käsitleva soovituse ( Recommendation on the Internet of Citizens) väljatöötamisel, mis võeti Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt vastu selle aasta veebruaris.

Kas suurandmed võivad koonduda väheste suurkorporatsioonide kätte?

Seekordse konverentsi esimene päev on pühendatud kultuurivälja suurandmete ja ühishüvede vahekorrale, teisel päeval keskendutakse digiajastul osalemisele ja digitehnoloogiast kasusaamisele. Peaküsimuseks tänavusel arutelul on see, kuidas saab Euroopa ühiskondades digikultuuri abil panustada inimeste kaasamisse. Eraldi diskussioonides vaadeldakse lisaks kultuuribarjääride ületamise ja digitaalse lõhe sulgemise võimalusi nii sotsiaalsete gruppide vahel kui ka globaalses plaanis. Konverents on üles ehitatud paneelaruteludele, mis toovad kokku erinevad vaated praktikutelt, teenusepakkujatelt, teadlastelt ja poliitikakujundajatelt.

E-riik Eesti eduloos on seni hämmastavalt vähe märgata kultuuripärandi rolli. Culture4D konverents on heaks katalüsaatoriks laiema diskussiooni käivitamiseks.

 

29.-30. septembril toimub rahvusvaheline konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", mis keskendub kultuuri digiteerimisega kaasnevatele võimalustele ja väljakutsetele. Esinevad valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist. Konverents leiab aset Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29, ruum A-002) ja on inglise keeles, kõik ettekanded ja arutelud vahendatakse eesti keelde.

Raivo Ruusalepp on Eesti Rahvusraamatukogu arendusjuht

Toimetaja: Valner Valme



Kadri VoorandKadri Voorand
Kadri Voorand kirjutas noorte laulupeoks kooridele kaks uudisteost

2. juulil kõlavad noorte laulu- ja tantsupeol esmakordselt Kadri Voorandi lood "Elu on lootus ja loomine" (sõnad Doris Kareva) segakooride ning "Aga tule" (sõnad Liisa Lotta Tomp neidudekooride esituses.

Liisa Pool ja "Macbeth"Liisa Pool ja "Macbeth"
Teatraalne kaamera. Liisa Pool, "Macbeth"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

FILM
"Lõputu poeesia" ("Poesia sin fin")
Tristan Priimägi andis suveks kolm filmisoovitust

"Terevisioonis" oli külas filmiajakirjanik Tristan Priimägi, kes soovitaks algavaks suveks filme "Petetud", "Lõputu poeesia" ja "Wind River".

TEATER
Klaudia Tiitsmaa
Ugala publik valis lemmikud

Ugala teatris etendus eile, 21. juunil viimast korda suvelavastus „Gogoli disko“. Lõpuaplausi järel kuulutati Ugala suurel laval välja publikupreemia Kuldõun 2017 laureaadid.

KIRJANDUS
Arvustus. Ärakrutitud ajalugu väändes füüsikaga vaheldumisi

Uus raamat

Ilmar Tomusk
"Seiklused paralleelmaaailmas"
Hillar Metsa pildid
Tammerraamat
224 lk.

KUNST
"Ajavahe".
Arvustus. Kuidas käsitööst sai kunst

7. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal

Peanäitus: "Ajavahe"
21.04-23.07.2017

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Arhitektuur
Arhitektuurikeskuse välkloengArhitektuurikeskuse välkloeng
Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni konkursi võitis töö "Nõrk monument"

2018. aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindab Eestit rahvusvahelise noorte kuraatorite meeskonna intrigeeriva nimega konkursitöö "Nõrk monument" (Weak Monument). Žürii hääletusest täna hommikul võitjana väljunud töö kuraatormeeskonda kuuluvad EKAs ja Hollandi Delfti Tehnikaülikoolis õppinud Laura Linsi (praktiseerib hetkel Londonis arhitektina) ja Roland Reemaa (arhitekt, hetkel külalisõppejõud Delfti Tehnikaülikoolis) ning Londonis praktiseeriv, lisaks Delftile ka Prahas õppinud arhitekt Tadeas Riha.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Arvo Pärt kuulsa vannitoariiuli juures oma teose partituuri uurimas
Maria Mölder. Sissevaade Arvo Pärdi ülikooli argipäeva

19. juunil asetatakse Arvo Pärdi keskusele pidulikult nurgakivi. Uus hoone avatakse juba vähem kui pooleteise aasta pärast, 2018. aasta hilissügisel. Millised ettevalmistustööd keskuses praegu käsil on, selgus vestluses, kus osalesid Arvo Pärdi Keskuse nõukogu liige Nora Pärt, tegevjuht Anu Kivilo, toimetaja ja muusikateadlane Kristina Kõrver ning arhivaar Anneli Kivisiv.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Räpilahing.Räpilahing.
Anders Härm. Rappimislahing

Agonistliku teotamisrituaali mänguline algupära, kultuuriline funktsioon ning poliitiline potentsiaal.

Uue maailma tänavafestivalUue maailma tänavafestival
Keelesäuts. Millal eestlased, millal eestlaste kogukond?

Kogukonnamõiste on ajaga ja arenguga muutunud, laienenud ja mitmekesistunud. Täna keskendun ma keelekasutuses ainult ühele aspektile, mille kohta olen kuulnud küsimusi. Millal on õige kasutada eestlaste kohta kogukond ja millal on see vale?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.