Raivo Ruusalepp: digikultuuri tulevik - korporatiivne või avatud? ({{commentsTotal}})

Raivo Ruusalepp
Raivo Ruusalepp

Millisest kultuuriruumist saavad osa eelmisel nädalal kooliteed alustanud lapsed, kui nad lõpetavad ülikooliõpingud? Kui praegu täidavad nende nuhvleid peamiselt ingliskeelsed keskkonnad ja eeskujud, siis millist digitaalset kultuuri nad tarbivad täiskasvanuna? Kas 15 aasta pärast on neisse jõudnud rohkem omakeelset ja eesti kultuuri väärtuseid edasikandvat sisu?

Kas see oleneb üksnes riigi rahakotist ja mäluasutuste suutlikkusest või saavad domineerivaks globaalsed interneti-hiiud? Kas kohalikud mäluasutused saavad ja suudavad koguda ja säilitada praegu loodavat digitekkelist kultuuripärandit, mida levitatakse interneti kaudu üleilmseks tarbimiseks?

Uusi digitaalseid ja võrgustatud taristuid saab hõlpsasti kasutada kultuuriainese kättesaadavuse parendamiseks ning kultuuris osalemise kindlustamiseks. Kasutaja loob igapäevaselt uut vabalt kättesaadavat sisu, aga kultuuripärand kipub selle kõrval vähemärgatavaks jääma. YouTube’i ja kogu Euroopa kultuuriportaal Europeana kasutajanumbrid ja pakutava sisu mahud on väga erinevates kaalukategooriates. Pikka aega levinud arvamus, et kasutajad hääletavad - pöidlaid ekraanil libistades - lihtsamini kättesaadava sisu poole, pole enam pädev, sest ka mäluasutused on omandamas kasutajasõbraliku disaini võtteid ning vabakasutuses digitaalse kultuuripärandi maht on viimase viie aastaga kasvanud 15lt miljonilt 54le miljonile.

Ometi näib, et aktiivse taaskasutuse saavutamiseks peab kogunema kriitiline mass digitaalselt kättesaadavat kultuuripärandit erinevatest allikatest. Vaid nii on kasutajatel võimalik kombineerida teksti, pilti, heli ja audiovisuaali. Kultuuripärandi mass-digiteerimine on seni jõukohane olnud peamiselt suurtele riikidele. Protsessi kiirendamiseks on paljud asutused asunud koostööle teenusepakkujatega, kes aga saavad vastutasuks koopia ka enda pakutavate teenuste tarbeks. Nii aga asub GoogleBooks peagi raamatukogu asemele ja Internet Archive võib asendada telejaamaade arhiive. Kui võim ja kontroll digiteeritud kultuuripärandi üle kandub suurkorporatsioonidele, siis käivad sellega kaasas ka nende seatud reeglid kultuurist osasaamisel - otsimootorite soovitused põhinevad veebibrauseri jäädvustatud tarbimisharjumustel, mitte tegelikult saada oleval materjalil.

Euroopa Nõukogu konverents Eestis

Arutelud selliste küsimuste üle jõuavad akadeemiliste ja kultuuriasutuste seminariruumidest kaugemale haruharva. Tänuväärselt on Euroopa Nõukogu algatanud konverentside sarja, mis kaasab mõttevahetusse ka praktikud ja poliitikakujundajad. Kolmas selle sarja konverents toimub septembri lõpus Tallinnas. Kultuuriministeerium, Tallinna Ülikool ja Rahvusraamatukogu korraldavad 29.–30. septembril konverentsi Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity, mis keskendub kultuuri digitaliseerumise ja digitaalse kultuuripärandi haldamise võimalustele ning väljakutsetele.

Üritus kuulub Euroopa Nõukogu konverentsisarja Platform Exchanges on Culture and Digitisation, mida Eesti võõrustab Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistujana. Euroopa kultuurimälu ja kultuurilise mitmekesisuse taastootmise mõjutamine üleilmsel andmehalduse turul on Euroopa Nõukogu teemadeks olnud juba mõnda aega ning need on andnud oma sisendi kodanike internetti käsitleva soovituse ( Recommendation on the Internet of Citizens) väljatöötamisel, mis võeti Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt vastu selle aasta veebruaris.

Kas suurandmed võivad koonduda väheste suurkorporatsioonide kätte?

Seekordse konverentsi esimene päev on pühendatud kultuurivälja suurandmete ja ühishüvede vahekorrale, teisel päeval keskendutakse digiajastul osalemisele ja digitehnoloogiast kasusaamisele. Peaküsimuseks tänavusel arutelul on see, kuidas saab Euroopa ühiskondades digikultuuri abil panustada inimeste kaasamisse. Eraldi diskussioonides vaadeldakse lisaks kultuuribarjääride ületamise ja digitaalse lõhe sulgemise võimalusi nii sotsiaalsete gruppide vahel kui ka globaalses plaanis. Konverents on üles ehitatud paneelaruteludele, mis toovad kokku erinevad vaated praktikutelt, teenusepakkujatelt, teadlastelt ja poliitikakujundajatelt.

E-riik Eesti eduloos on seni hämmastavalt vähe märgata kultuuripärandi rolli. Culture4D konverents on heaks katalüsaatoriks laiema diskussiooni käivitamiseks.

 

29.-30. septembril toimub rahvusvaheline konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", mis keskendub kultuuri digiteerimisega kaasnevatele võimalustele ja väljakutsetele. Esinevad valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist. Konverents leiab aset Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29, ruum A-002) ja on inglise keeles, kõik ettekanded ja arutelud vahendatakse eesti keelde.

Raivo Ruusalepp on Eesti Rahvusraamatukogu arendusjuht

Toimetaja: Valner Valme



Arvustus. Pliidi manu, seltsimehed!

Uus raamat

Olga ja Pavel Sjutkin
"Nõukogude kokakunst"
Inglise (!) keelest Eve Rütel
Tammerraamat
205 lk.

Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Jan Kaus
Jan Kaus: HeadRead on alati tahtnud olla hubane, kammerlik

Täna algas kirjandusfestival HeadRead, kus viie päeva vältel toimuval 75 sündmusel esineb üle saja kodu- ja välismaise esineja. Korraldustoimkonna liige Jan Kaus andis aru, mis festivalil juhtuma hakkab.

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk