Raivo Ruusalepp: digikultuuri tulevik - korporatiivne või avatud? ({{commentsTotal}})

Raivo Ruusalepp

Millisest kultuuriruumist saavad osa eelmisel nädalal kooliteed alustanud lapsed, kui nad lõpetavad ülikooliõpingud? Kui praegu täidavad nende nuhvleid peamiselt ingliskeelsed keskkonnad ja eeskujud, siis millist digitaalset kultuuri nad tarbivad täiskasvanuna? Kas 15 aasta pärast on neisse jõudnud rohkem omakeelset ja eesti kultuuri väärtuseid edasikandvat sisu?

Kas see oleneb üksnes riigi rahakotist ja mäluasutuste suutlikkusest või saavad domineerivaks globaalsed interneti-hiiud? Kas kohalikud mäluasutused saavad ja suudavad koguda ja säilitada praegu loodavat digitekkelist kultuuripärandit, mida levitatakse interneti kaudu üleilmseks tarbimiseks?

Uusi digitaalseid ja võrgustatud taristuid saab hõlpsasti kasutada kultuuriainese kättesaadavuse parendamiseks ning kultuuris osalemise kindlustamiseks. Kasutaja loob igapäevaselt uut vabalt kättesaadavat sisu, aga kultuuripärand kipub selle kõrval vähemärgatavaks jääma. YouTube’i ja kogu Euroopa kultuuriportaal Europeana kasutajanumbrid ja pakutava sisu mahud on väga erinevates kaalukategooriates. Pikka aega levinud arvamus, et kasutajad hääletavad - pöidlaid ekraanil libistades - lihtsamini kättesaadava sisu poole, pole enam pädev, sest ka mäluasutused on omandamas kasutajasõbraliku disaini võtteid ning vabakasutuses digitaalse kultuuripärandi maht on viimase viie aastaga kasvanud 15lt miljonilt 54le miljonile.

Ometi näib, et aktiivse taaskasutuse saavutamiseks peab kogunema kriitiline mass digitaalselt kättesaadavat kultuuripärandit erinevatest allikatest. Vaid nii on kasutajatel võimalik kombineerida teksti, pilti, heli ja audiovisuaali. Kultuuripärandi mass-digiteerimine on seni jõukohane olnud peamiselt suurtele riikidele. Protsessi kiirendamiseks on paljud asutused asunud koostööle teenusepakkujatega, kes aga saavad vastutasuks koopia ka enda pakutavate teenuste tarbeks. Nii aga asub GoogleBooks peagi raamatukogu asemele ja Internet Archive võib asendada telejaamaade arhiive. Kui võim ja kontroll digiteeritud kultuuripärandi üle kandub suurkorporatsioonidele, siis käivad sellega kaasas ka nende seatud reeglid kultuurist osasaamisel - otsimootorite soovitused põhinevad veebibrauseri jäädvustatud tarbimisharjumustel, mitte tegelikult saada oleval materjalil.

Euroopa Nõukogu konverents Eestis

Arutelud selliste küsimuste üle jõuavad akadeemiliste ja kultuuriasutuste seminariruumidest kaugemale haruharva. Tänuväärselt on Euroopa Nõukogu algatanud konverentside sarja, mis kaasab mõttevahetusse ka praktikud ja poliitikakujundajad. Kolmas selle sarja konverents toimub septembri lõpus Tallinnas. Kultuuriministeerium, Tallinna Ülikool ja Rahvusraamatukogu korraldavad 29.–30. septembril konverentsi Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity, mis keskendub kultuuri digitaliseerumise ja digitaalse kultuuripärandi haldamise võimalustele ning väljakutsetele.

Üritus kuulub Euroopa Nõukogu konverentsisarja Platform Exchanges on Culture and Digitisation, mida Eesti võõrustab Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistujana. Euroopa kultuurimälu ja kultuurilise mitmekesisuse taastootmise mõjutamine üleilmsel andmehalduse turul on Euroopa Nõukogu teemadeks olnud juba mõnda aega ning need on andnud oma sisendi kodanike internetti käsitleva soovituse ( Recommendation on the Internet of Citizens) väljatöötamisel, mis võeti Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt vastu selle aasta veebruaris.

Kas suurandmed võivad koonduda väheste suurkorporatsioonide kätte?

Seekordse konverentsi esimene päev on pühendatud kultuurivälja suurandmete ja ühishüvede vahekorrale, teisel päeval keskendutakse digiajastul osalemisele ja digitehnoloogiast kasusaamisele. Peaküsimuseks tänavusel arutelul on see, kuidas saab Euroopa ühiskondades digikultuuri abil panustada inimeste kaasamisse. Eraldi diskussioonides vaadeldakse lisaks kultuuribarjääride ületamise ja digitaalse lõhe sulgemise võimalusi nii sotsiaalsete gruppide vahel kui ka globaalses plaanis. Konverents on üles ehitatud paneelaruteludele, mis toovad kokku erinevad vaated praktikutelt, teenusepakkujatelt, teadlastelt ja poliitikakujundajatelt.

E-riik Eesti eduloos on seni hämmastavalt vähe märgata kultuuripärandi rolli. Culture4D konverents on heaks katalüsaatoriks laiema diskussiooni käivitamiseks.

 

29.-30. septembril toimub rahvusvaheline konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", mis keskendub kultuuri digiteerimisega kaasnevatele võimalustele ja väljakutsetele. Esinevad valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist. Konverents leiab aset Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29, ruum A-002) ja on inglise keeles, kõik ettekanded ja arutelud vahendatakse eesti keelde.

Raivo Ruusalepp on Eesti Rahvusraamatukogu arendusjuht

Toimetaja: Valner Valme



Kaido Veermäe filmist "Põrgu Indias": filmi tegemine katkes süüdimõistva kohtuotsusega

29. märtsi õhtul jõuab ETV eetrisse Kaido Veermäe dokumentaalfilm "Põrgu Indias", mis räägib loo laevakaitsjate traagilisest loost Indias. "Ringvaate" stuudios olid kohal nii režissöör kui ka laevakaitsja Lauri ema Maret Veikat.

Hendrik Toompere jr: lavastajapreemia on suurim tunnustus, mille olen saanud

27. märtsil võitis Hendrik Toompere jr teatri aastaauhindade jagamisel parima lavastaja preemia. Näitleja käis "Ringvaates" rääkimas, mida see tunnustus tema jaoks tähendab.

Urmas Vadi uuest teosest: bändisärk ja lipendavad munad ehk saatan maa peal

"Kirjandusministeeriumis" käis Urmas Vadi, kes andis äsja välja uue romaani "Neverland" ning nüüd seda avalikkusele tutvustas. Muu hulgas kirjeldas autor üht põrgulikku seika raamatust.

Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab

Mart Juur soovitas "Kirjandusministeeriumis" taas oma viimase kuu lemmikraamatuid.

Marko Matvere: see seltskond otsustas surra pigem meres kui Siberis

"Kirjandusministeeriumis" soovitas näitleja ja meremees Marko Matvere raamatut "Purjetamine vabadusse", mille autoriteks Voldemar Veedam ja Carl B Wall ning mis on üks eestlaste kuulsamaid mereseiklusi.

Mari Niitra: Kangur ja Liiv, illusioonideta idealistid

Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra analüüsis "Kirjandusministeeriumis" Mart Kanguri värsket luulekogu "Liivini lahti".

FILM
Filmist "Teesklejad" valmib Prantsusmaal uusversioon

Hiljuti omandasid prantslased filmi "Teesklejad" õigused uusversiooni tootmiseks. Tegu on esimese sellise tehinguga Eesti filmiajaloos.

TEATER
Teatripäeva kohtumisõhtul tutvustatakse valgustajate tööd

Täna toimub Eesti teatri- ja muusikamuuseumis teatripäeva kohtumisõhtu valgustajate ja valguskunstnikega. Avatud vestlusringis tuleb juttu teatrivalguse teemadel. 

KIRJANDUS
Arvustus. Ohtlikud suhted

Uus raamat

Juri Felštinski
"NSV Liit-Saksamaa 1939-41"
Vene keelest Toomas Huik
Tammerraamat
288 lk.

KUNST
Galerii: Maret Sarapu paigaldab ERRi uudistemaja seinale treppi

Jaanuaris valis kuueliikmeline žürii valis välja kunstiteosed, mis hakkavad kaunistama ERRi renoveeritud uudistemaja aadressil Kreutzwaldi 14.

Arhitektuur
Arhitektuuriprofessor räägib, kuidas hooneid loodusega ühendada

30. märtsil kell 18 esineb Kanuti Gildi SAALis EKA arhitektuuriteaduskonna kutsel avatud loengute sarja raames Newcastle’i ülikooli eksperimentaalse arhitektuuri professor Rachel Armstrong.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Nädala video: Mart Avi, "Blind Wall"

Lugu pärineb albumilt "Rogue Wave", möödunud aasta kõrgeima kriitikaskooriga eesti artisti plaadilt, kui ERRi ja Areeni tabelid kokku panna.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Janeck Uibo: ülekaalulisus, tarbimishullus ja klikimeedia

Globaliseerumine ja võimaluste paljusus on teinud inimeste elutempo kiireks ja ühiskonna üsna närviliseks. Selle nähtuse ilminguks on ülekaalulisus, tarbimishullus ja nn klikimeedia. Seda nii maailmas kui Eestis. Mida teha?