Raivo Ruusalepp: digikultuuri tulevik - korporatiivne või avatud? ({{commentsTotal}})

Raivo Ruusalepp
Raivo Ruusalepp

Millisest kultuuriruumist saavad osa eelmisel nädalal kooliteed alustanud lapsed, kui nad lõpetavad ülikooliõpingud? Kui praegu täidavad nende nuhvleid peamiselt ingliskeelsed keskkonnad ja eeskujud, siis millist digitaalset kultuuri nad tarbivad täiskasvanuna? Kas 15 aasta pärast on neisse jõudnud rohkem omakeelset ja eesti kultuuri väärtuseid edasikandvat sisu?

Kas see oleneb üksnes riigi rahakotist ja mäluasutuste suutlikkusest või saavad domineerivaks globaalsed interneti-hiiud? Kas kohalikud mäluasutused saavad ja suudavad koguda ja säilitada praegu loodavat digitekkelist kultuuripärandit, mida levitatakse interneti kaudu üleilmseks tarbimiseks?

Uusi digitaalseid ja võrgustatud taristuid saab hõlpsasti kasutada kultuuriainese kättesaadavuse parendamiseks ning kultuuris osalemise kindlustamiseks. Kasutaja loob igapäevaselt uut vabalt kättesaadavat sisu, aga kultuuripärand kipub selle kõrval vähemärgatavaks jääma. YouTube’i ja kogu Euroopa kultuuriportaal Europeana kasutajanumbrid ja pakutava sisu mahud on väga erinevates kaalukategooriates. Pikka aega levinud arvamus, et kasutajad hääletavad - pöidlaid ekraanil libistades - lihtsamini kättesaadava sisu poole, pole enam pädev, sest ka mäluasutused on omandamas kasutajasõbraliku disaini võtteid ning vabakasutuses digitaalse kultuuripärandi maht on viimase viie aastaga kasvanud 15lt miljonilt 54le miljonile.

Ometi näib, et aktiivse taaskasutuse saavutamiseks peab kogunema kriitiline mass digitaalselt kättesaadavat kultuuripärandit erinevatest allikatest. Vaid nii on kasutajatel võimalik kombineerida teksti, pilti, heli ja audiovisuaali. Kultuuripärandi mass-digiteerimine on seni jõukohane olnud peamiselt suurtele riikidele. Protsessi kiirendamiseks on paljud asutused asunud koostööle teenusepakkujatega, kes aga saavad vastutasuks koopia ka enda pakutavate teenuste tarbeks. Nii aga asub GoogleBooks peagi raamatukogu asemele ja Internet Archive võib asendada telejaamaade arhiive. Kui võim ja kontroll digiteeritud kultuuripärandi üle kandub suurkorporatsioonidele, siis käivad sellega kaasas ka nende seatud reeglid kultuurist osasaamisel - otsimootorite soovitused põhinevad veebibrauseri jäädvustatud tarbimisharjumustel, mitte tegelikult saada oleval materjalil.

Euroopa Nõukogu konverents Eestis

Arutelud selliste küsimuste üle jõuavad akadeemiliste ja kultuuriasutuste seminariruumidest kaugemale haruharva. Tänuväärselt on Euroopa Nõukogu algatanud konverentside sarja, mis kaasab mõttevahetusse ka praktikud ja poliitikakujundajad. Kolmas selle sarja konverents toimub septembri lõpus Tallinnas. Kultuuriministeerium, Tallinna Ülikool ja Rahvusraamatukogu korraldavad 29.–30. septembril konverentsi Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity, mis keskendub kultuuri digitaliseerumise ja digitaalse kultuuripärandi haldamise võimalustele ning väljakutsetele.

Üritus kuulub Euroopa Nõukogu konverentsisarja Platform Exchanges on Culture and Digitisation, mida Eesti võõrustab Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistujana. Euroopa kultuurimälu ja kultuurilise mitmekesisuse taastootmise mõjutamine üleilmsel andmehalduse turul on Euroopa Nõukogu teemadeks olnud juba mõnda aega ning need on andnud oma sisendi kodanike internetti käsitleva soovituse ( Recommendation on the Internet of Citizens) väljatöötamisel, mis võeti Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt vastu selle aasta veebruaris.

Kas suurandmed võivad koonduda väheste suurkorporatsioonide kätte?

Seekordse konverentsi esimene päev on pühendatud kultuurivälja suurandmete ja ühishüvede vahekorrale, teisel päeval keskendutakse digiajastul osalemisele ja digitehnoloogiast kasusaamisele. Peaküsimuseks tänavusel arutelul on see, kuidas saab Euroopa ühiskondades digikultuuri abil panustada inimeste kaasamisse. Eraldi diskussioonides vaadeldakse lisaks kultuuribarjääride ületamise ja digitaalse lõhe sulgemise võimalusi nii sotsiaalsete gruppide vahel kui ka globaalses plaanis. Konverents on üles ehitatud paneelaruteludele, mis toovad kokku erinevad vaated praktikutelt, teenusepakkujatelt, teadlastelt ja poliitikakujundajatelt.

E-riik Eesti eduloos on seni hämmastavalt vähe märgata kultuuripärandi rolli. Culture4D konverents on heaks katalüsaatoriks laiema diskussiooni käivitamiseks.

 

29.-30. septembril toimub rahvusvaheline konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", mis keskendub kultuuri digiteerimisega kaasnevatele võimalustele ja väljakutsetele. Esinevad valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist. Konverents leiab aset Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29, ruum A-002) ja on inglise keeles, kõik ettekanded ja arutelud vahendatakse eesti keelde.

Raivo Ruusalepp on Eesti Rahvusraamatukogu arendusjuht

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

TEATER
KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: