Raivo Ruusalepp: digikultuuri tulevik - korporatiivne või avatud? ({{commentsTotal}})

Raivo Ruusalepp
Raivo Ruusalepp

Millisest kultuuriruumist saavad osa eelmisel nädalal kooliteed alustanud lapsed, kui nad lõpetavad ülikooliõpingud? Kui praegu täidavad nende nuhvleid peamiselt ingliskeelsed keskkonnad ja eeskujud, siis millist digitaalset kultuuri nad tarbivad täiskasvanuna? Kas 15 aasta pärast on neisse jõudnud rohkem omakeelset ja eesti kultuuri väärtuseid edasikandvat sisu?

Kas see oleneb üksnes riigi rahakotist ja mäluasutuste suutlikkusest või saavad domineerivaks globaalsed interneti-hiiud? Kas kohalikud mäluasutused saavad ja suudavad koguda ja säilitada praegu loodavat digitekkelist kultuuripärandit, mida levitatakse interneti kaudu üleilmseks tarbimiseks?

Uusi digitaalseid ja võrgustatud taristuid saab hõlpsasti kasutada kultuuriainese kättesaadavuse parendamiseks ning kultuuris osalemise kindlustamiseks. Kasutaja loob igapäevaselt uut vabalt kättesaadavat sisu, aga kultuuripärand kipub selle kõrval vähemärgatavaks jääma. YouTube’i ja kogu Euroopa kultuuriportaal Europeana kasutajanumbrid ja pakutava sisu mahud on väga erinevates kaalukategooriates. Pikka aega levinud arvamus, et kasutajad hääletavad - pöidlaid ekraanil libistades - lihtsamini kättesaadava sisu poole, pole enam pädev, sest ka mäluasutused on omandamas kasutajasõbraliku disaini võtteid ning vabakasutuses digitaalse kultuuripärandi maht on viimase viie aastaga kasvanud 15lt miljonilt 54le miljonile.

Ometi näib, et aktiivse taaskasutuse saavutamiseks peab kogunema kriitiline mass digitaalselt kättesaadavat kultuuripärandit erinevatest allikatest. Vaid nii on kasutajatel võimalik kombineerida teksti, pilti, heli ja audiovisuaali. Kultuuripärandi mass-digiteerimine on seni jõukohane olnud peamiselt suurtele riikidele. Protsessi kiirendamiseks on paljud asutused asunud koostööle teenusepakkujatega, kes aga saavad vastutasuks koopia ka enda pakutavate teenuste tarbeks. Nii aga asub GoogleBooks peagi raamatukogu asemele ja Internet Archive võib asendada telejaamaade arhiive. Kui võim ja kontroll digiteeritud kultuuripärandi üle kandub suurkorporatsioonidele, siis käivad sellega kaasas ka nende seatud reeglid kultuurist osasaamisel - otsimootorite soovitused põhinevad veebibrauseri jäädvustatud tarbimisharjumustel, mitte tegelikult saada oleval materjalil.

Euroopa Nõukogu konverents Eestis

Arutelud selliste küsimuste üle jõuavad akadeemiliste ja kultuuriasutuste seminariruumidest kaugemale haruharva. Tänuväärselt on Euroopa Nõukogu algatanud konverentside sarja, mis kaasab mõttevahetusse ka praktikud ja poliitikakujundajad. Kolmas selle sarja konverents toimub septembri lõpus Tallinnas. Kultuuriministeerium, Tallinna Ülikool ja Rahvusraamatukogu korraldavad 29.–30. septembril konverentsi Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity, mis keskendub kultuuri digitaliseerumise ja digitaalse kultuuripärandi haldamise võimalustele ning väljakutsetele.

Üritus kuulub Euroopa Nõukogu konverentsisarja Platform Exchanges on Culture and Digitisation, mida Eesti võõrustab Euroopa Nõukogu ministrite komitee eesistujana. Euroopa kultuurimälu ja kultuurilise mitmekesisuse taastootmise mõjutamine üleilmsel andmehalduse turul on Euroopa Nõukogu teemadeks olnud juba mõnda aega ning need on andnud oma sisendi kodanike internetti käsitleva soovituse ( Recommendation on the Internet of Citizens) väljatöötamisel, mis võeti Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt vastu selle aasta veebruaris.

Kas suurandmed võivad koonduda väheste suurkorporatsioonide kätte?

Seekordse konverentsi esimene päev on pühendatud kultuurivälja suurandmete ja ühishüvede vahekorrale, teisel päeval keskendutakse digiajastul osalemisele ja digitehnoloogiast kasusaamisele. Peaküsimuseks tänavusel arutelul on see, kuidas saab Euroopa ühiskondades digikultuuri abil panustada inimeste kaasamisse. Eraldi diskussioonides vaadeldakse lisaks kultuuribarjääride ületamise ja digitaalse lõhe sulgemise võimalusi nii sotsiaalsete gruppide vahel kui ka globaalses plaanis. Konverents on üles ehitatud paneelaruteludele, mis toovad kokku erinevad vaated praktikutelt, teenusepakkujatelt, teadlastelt ja poliitikakujundajatelt.

E-riik Eesti eduloos on seni hämmastavalt vähe märgata kultuuripärandi rolli. Culture4D konverents on heaks katalüsaatoriks laiema diskussiooni käivitamiseks.

 

29.-30. septembril toimub rahvusvaheline konverents "Culture 4D: Digitization, Data, Disruptions, Diversity", mis keskendub kultuuri digiteerimisega kaasnevatele võimalustele ja väljakutsetele. Esinevad valdkonna tippeksperdid - õpetlased, aktivistid, ettevõtjad ja poliitikategijad - enam kui tosinast Euroopa riigist. Konverents leiab aset Tallinna Ülikoolis (Narva mnt 29, ruum A-002) ja on inglise keeles, kõik ettekanded ja arutelud vahendatakse eesti keelde.

Raivo Ruusalepp on Eesti Rahvusraamatukogu arendusjuht

Toimetaja: Valner Valme



Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.Sergei Zavjalov Põhjamaade luulefestivalil aastal 2005.
Mida ma ka ei ütleks, loodan minagi millelegi

Intervjuu ühe mõjukaima ulguvene poeedi Sergei Zavjaloviga juuni Vikerkaarest.

Banco De GaiaBanco De Gaia
Banco De Gaia: kipun käsitlema helisid nende kultuurilist konteksti silmas pidamata

Tänavuse Kukemuru Ambienti peaesineja, Inglismaa eksootilise ambient-techno pioneer Banco De Gaia räägib kultuuriportaalile oma loome printsiipidest, aga kiidab muu hulgas ka Meisterjaani uut albumit.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.