Rahvusooper toob "Lendava hollandlase" kapitalismi pealetungi aastatesse ({{commentsTotal}})

i selle hooaja suurprojekt on Richard Wagneri romantiline ooper "Lendav hollandlane".

Wagneri libretto sai omal ajal inspiratsiooni Heinrich Heine jutustusest igaveseks merd sõitma määratud kaptenist, kelle needuse suudab lunastada vaid truu naise tingimusteta armastus. Itaallannast lavastaja on hollandlase toonud nüüdisaja kapitalistlikku ühiskonda.

"1980. aastatel toimus suur plahvatus kõike oli palju. Ma pean silmas edevust, raha, seksikaubandust. Eriti lääne ühsikonnas olid 1980. aastad väga ekstreemsed," arvas lavastaja Pamela Recinella.

"Lendava hollandlase" maailma esietendus oli 1843. aastal Dresdenis. Loo tänane kangelane on kurikuulus naftamagnaat, 1980ndate aastate kapitalistlikus keskkonnas elav edukas, kuid üksildane ärimees, kes ei leia kunagi rahu. "Hollandlasel on kõik olemas, aga ta on kade, tahab rohkem raha, tahab neeme ületada, ta tahab rohkem naisi, ta tahab kõike ära kasutada, aga ta pole millegagi rahul. Ta pole kunagi rahul ja seetõttu ihkab ta surra," rääkis lavastaja.

Peategelane hollandlane on ümbritsetud seitsmest surmapatust. Võttes eeskuju keskaja maalikunstnikest, on pattudele antud inimese keha ja looma nägu. "Lihahimu on kitse näoga, aplusel on sea nägu, ahnusel konna, loidusel laisklooma, vihal lõvi, kadedusel mao ja uhkusel paabulinnu nägu," selgitas Recinella.

Külalisesinejana astub Dalandi rollis kahel korral lavale Viini riigiooperi solist Ain Anger, keda ajaleht The Guardian on nimetanud üheks meie aja parimaks Wagneri bassilauljaks.

"Wagner ennekõike, ta alustas ikkagi mitte helilooja, vaid luuletajana. Tegelikult ongi Wagneri võti selles, et võtta tekst ja selle intonatsioone ja rütme järgida. Ta on kõik jätnud samaks, selle tavalise kõne rütmi", lausus Anger.

"Lendav hollandlane" esietendub rahvusooperis järgmisel neljapäeval.

Toimetaja: Rutt Ernits



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: