Kristiina Poska tegutseb aktiivselt Stockholmis, Helsingis ja Viinis ({{commentsTotal}})

Kristiina Poska Autor: Ülo Josing/ ERR

Berliini Koomilise Ooperi esimese kapellmeistri ametist vabakutseliseks jäänud dirigent Kristiina Poskal on suve lõpul esinemised Stockholmis, Helsingis ja Viinis. Soome pealinnas pole ta ooperidirigendina kunagi varem üles astunud.

Möödunud nädala keskel, 13. ja 14. septembril dirigeeris Kristiina Poska kaht erinevat kava Stockholmi Kuningliku Filharmooniaorkestri ees. Kontserdid leidsid aset orkestri residentsis Stockholmi kontserdimajas (Konserthuset), kus on varem juhatanud mitmed teisedki Eesti dirigendid.

13. septembri õhtul mängisid kuninglikud filharmoonikud kontserdimaja suures saalis traditsioonilise kireva kavaga kontserdi kuninglikule perekonnale ja parlamendile. Videosalvestatud kontserti saab veel järele vaadata kuni 30 päeva, otseülekande andis eetrisse teleprogramm STV2.

Kristiina Poska dirigeerimisel tulid Stockholmis ettekandele mitmed teosed ka rootsi heliloojatelt. Kava nägi välja selline: Rootsi kuninglik hümn Otto Lindbadi "Kungssången" ("Kuninga laul", 1844), tšehhi helilooja Julius Fučiki kontsertmarss "Gladiaatorite sissetulek" (1897), briti naishelilooja Doreen Carwitheni avamäng "One Damn Thing After Another" (ODTAA, 1947), Béla Bartóki "Rumeenia rahvatants" Sz 56 (solistiks klarnetil Martin Fröst), Benny Golsoni "I Remember Clifford" (Clifford Browni mälestuseks, 1957, solist trompetil Rasmus Johansson), Hugo Alfvéni "Intermezzo" süidist "Gustav II Adolf ", Anders Neglini "Movements of Colours", Pablo de Sarasate "Carmen-fantaasia" (solist viiulil Daniel Lozakovitch), Staffan Hellstrandi "Fanfaar", Ástor Piazzolla "La muerte del Ángel".

Lauljatena olid esimesel kontserdil kaastegevad Mimmi Forsberg ja Helen Sjöholm, samas olid solistideks ka mitmed instrumentalistid.

14. septembril esitati mõned palad eelmisest kavast (Carwithen, Sarasate) ning Wolfgang Amadeus Mozarti Sümfoonia nr 39.

Ülejäänud aja septembrist on Kristiina Poska tegev Helsingis, kus Soome Rahvusooperis tuleb Mozarti "Figaro pulma" uuslavastus ja tal on dirigeerida kokku viis etendust kuni novembri alguseni.

Esietendus on 14. oktoobril, lavastuse teeb Anna Kelo, nimiosas Jussi Merikanto, krahv Almavivana meilegi Suure-Jaani festivalilt tuntud Jaakko Kortekangas, krahvinna osas Mari Palo. Mozarti-õhtute vahel käib Kristiina veel Austrias ning dirigeerib 27. oktoobril Viini Raadio Sümfooniaorkestri kontserti.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.