Keelesäuts. Kuidas õhata pommi? ({{commentsTotal}})

Politsei peakorteri esine pärast plahvatust.
Politsei peakorteri esine pärast plahvatust. Autor/allikas: Ihlas News Agency via REUTERS

Päris tihti on siit või sealt lugeda või kuulda, et keegi õhkas kusagil pommi, olgu kujundlikult või otsesõnu. Siin on paar näitlikku pealkirja ajalehtedest: "Naissoost enesetaputerrorist õhkas Pakistanis politsei kontrollpunkti ees pommi", "Päästjate pommirobot õhkas Vabaduse väljakul pommi", "Poisikesed õhkasid parkimismajas pommi", "Levadia õhkas Euroopa liigas üllatuspommi". Mis on nois lauseis keeleliselt valesti?

Eks ikka see, et pomme mitte ei õhata, vaid lõhatakse.

Õhkamine tähendab peamiselt ohkamist, kurtmist, kaeblemist (nt "eestlased õhkavad oma rasket saatust"), aga ka kiirgamist, levitamist, õhkumist (nt "jää õhkab jahedust") ja õhetamist, punetamist (nt "päike pani põsed õhkama"). Väljendit „taga õhkama” kasutame tähenduses ‘taga igatsema, taga kurtma’, „õhkamismärk” öeldi vanasti aga selle kohta, mida tänapäeval nimetatakse hüüumärgiks.

Seevastu lõhkamine tähendab lõhkema panemist, lõhkeainega purustamist. On veel kolmas sarnane sõna, "õhkima", mis tähendab kellegi või millegi lõhkeaine abil purustamist, õhkulaskmist. Need tähendusvahed selged, on ju arusaadav, kui absurdne on kõnelda sellest, et "poisikesed õhkasid parkimismajas pommi"; tahtes õhata keelelist kompetentsust, peame rääkima ikka sellest, et "poisikesed lõhkasid parkimismajas pommi" või – juhul kui vandalismiakt sai parkimismajale saatuslikuks – "poisikesed õhkisid parkimismaja".

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: