Keelesäuts. Kuidas õhata pommi? ({{commentsTotal}})

Politsei peakorteri esine pärast plahvatust.
Politsei peakorteri esine pärast plahvatust. Autor/allikas: Ihlas News Agency via REUTERS

Päris tihti on siit või sealt lugeda või kuulda, et keegi õhkas kusagil pommi, olgu kujundlikult või otsesõnu. Siin on paar näitlikku pealkirja ajalehtedest: "Naissoost enesetaputerrorist õhkas Pakistanis politsei kontrollpunkti ees pommi", "Päästjate pommirobot õhkas Vabaduse väljakul pommi", "Poisikesed õhkasid parkimismajas pommi", "Levadia õhkas Euroopa liigas üllatuspommi". Mis on nois lauseis keeleliselt valesti?

Eks ikka see, et pomme mitte ei õhata, vaid lõhatakse.

Õhkamine tähendab peamiselt ohkamist, kurtmist, kaeblemist (nt "eestlased õhkavad oma rasket saatust"), aga ka kiirgamist, levitamist, õhkumist (nt "jää õhkab jahedust") ja õhetamist, punetamist (nt "päike pani põsed õhkama"). Väljendit „taga õhkama” kasutame tähenduses ‘taga igatsema, taga kurtma’, „õhkamismärk” öeldi vanasti aga selle kohta, mida tänapäeval nimetatakse hüüumärgiks.

Seevastu lõhkamine tähendab lõhkema panemist, lõhkeainega purustamist. On veel kolmas sarnane sõna, "õhkima", mis tähendab kellegi või millegi lõhkeaine abil purustamist, õhkulaskmist. Need tähendusvahed selged, on ju arusaadav, kui absurdne on kõnelda sellest, et "poisikesed õhkasid parkimismajas pommi"; tahtes õhata keelelist kompetentsust, peame rääkima ikka sellest, et "poisikesed lõhkasid parkimismajas pommi" või – juhul kui vandalismiakt sai parkimismajale saatuslikuks – "poisikesed õhkisid parkimismaja".

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: