Fotod: Võrus osales filmivõtetel 230 vabatahtlikku näitlejat kogu Eestist ({{commentsTotal}})

{{1474300360000 | amCalendar}}

Võrus jätkusid täna Moonika Siimetsa esimese täispika mängufilmi "Seltsimees laps" võtted. Suurde massistseeni tulid täna Võrru kokku 230 inimest üle Eesti, et anda oma panus juubelifilmi sündi. 

Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps" ning "Samet ja saepuru" põhinev film valmib Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks. Juubelifilmis osalevad lisaks professionaalsetele näitlejatele ka sajad vabatahtlikud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tuli pakkumine ja kui on võmalus panna panus Eesti juubelisse, siis miks mitte. Hommikul oli sääne kõhe tunne, kõik on võõrad, aga nüüd on kõik sõbraks saanud juba ja elad nagu, satud sinna 1950. aastatesse, et elad nagu seal," kirjeldas vabatahtlik Võru näitleja Meelis Tammsalu.

Ka Merliin Kookmaa, kes oli filmivõtetel vabatahtlik, kiitis head ilma ja toredat seltskonda. "Põnev on, saab tuttavaks. Ttäitsa võõra mehega saime kokku ja me oleks nagu vanad sõbrad juba. Mõtlesin, et teen, mul on homme sünnipäev, et ma teen endale sünnipäevakingituse," laususid Merliin Kookmaa ja Tõnu Rebane.

Kohale toodi Baltimaade ainus töökorras auruvedur

Mängufilmi "Seltsimees laps" võtetel keerati Võru raudteejaamas aeg 66 aastat tagasi, mil rööbastel sõitsid veel auruvedurid. Tõetruude stseenide jaoks toodi Türilt Võrru kohale Baltimaade ainuke töökorras olev auruvedur, mis ühtedele oli nostalgiline meenutus vanadest aegadest, teistele aga puhas ilmaime.

178 tonni kaaluva auruveduri süda on ehtne tulekolle ja kütteks 60 tonni vee auru - täpselt nii palju mahutavad Kaspari nime kandva auruveduri kaks veepaaki.

1953. aastal Venemaal ehitatud vedur sõitis maha oma selle sajandi pikima otsa Türilt Võrru - seda küll diiselrongi abiga.

Filmivõtted jätkuvad kuni järgmise aasta suveni. 

Toimetaja: Rutt Ernits, Merili Nael



FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: