"Nõiaring" katsetab materjalidega ({{commentsTotal}})

Söögiga ei mängita, kuid lauanõudega eksperimenteerimist ei pane keegi pahaks ning sellega tegelevadki kaks noort disainerit näitusel "Nõiaring".

Eesti disainer Raili Keiv ja islandilt pärit Hanna Whitehead said tuttavaks kaks aastat tagasi Euroopa keraamikabiennaalil Bornholmi saarel Taanis, kus nende looming oli väljas näitusel "New Talents". Nende töödes väljendus omamoodi dialoog, mida nüüd üheskoos edasi arendatakse. Eksponeeritud tööde aluseks on 31-sentimeetrise läbimõõduga ring, millele hakati otsima erinevaid väljundeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me plaanime sellega edasi minna, siin näitusel saab näha teoseid, mis on osalliselt protsessis, prototüübi tasemel ja osaliselt valmis. See ring jätkub Islandil, kus need tööd on juba edasi arenenud, nii me lõpuks nimetasimegi seda nõiaringiks," selgitas Keiv.

Eesti tarbekunsti ja disainimuuseumi näitusel kohtuvad katsetused materjalidega, ootamatud proportsioonid, argipäevaselt tuttavlikud detailid ja huumor. "Puiduga kohtusin Jaapanis kus ma märkasin seda, kuidas nad kasutavad puitu tarbeesemetes ja mulle tundus et see sobiks ka Eestisse, mis on puidumaa. Hanna vastupidi imiteerib päris materjali selliste matejralidega nagu paber, švamm ja pleksiklaas ja mina kasutan siis päris materjale, kus portselan transformeerub puiduks," lausus Keiv.

Näitus "Nõiaring" on avatud tarbekunsti ja disainimuuseumis oktoobri lõpuni. Protsessi uut faasi saab näha 2017. aastal Islandil DesignMarch’il ja siis juba Berliinis.

Toimetaja: Rutt Ernits



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: