Eesti reguleerib seadusega esimese riigina trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamise ({{commentsTotal}})

Eesti on maailmas esimene riik, kes seadusega reguleerib trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamise. Uuest aastast kehtima hakkav säilituseksemplari seadus muudab kultuuripärandi säilitamise läbimõeldumaks ja kättesaadavuse lihtsamaks.

Alates 1. jaanuarist koonduvad kõigi Eestis välja antavate trükiste säilituseksemplarid rahvusraamatukokku, mille ülesanne on laekuvad teavikud süstematiseerida, jagada teistele säilitajatele ning arhiveerida. Uuendusena peavad kirjastused loovutama säilitamiseks ka teoste trükifailid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Täna tegelevad paljud raamatukogud sellega, et nad digiteerivad varem välja antud trükiseid. Alates 1. jaanuarist 2017 ilmunud väljaannete puhul see vajadus kaob, teame, et trükised tehakse valmis eeskätt failidena ning kui rahvusraamatukogu nad kõik digitaalarhiivi Digar kõik kenasti kokku kogub, siis pole tulevastel põlvedel enam vajadust neid väljaandeid digiteerida," selgitas rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Felt.

Uus seadus koondab siiani eri veebisaitidel asuva info Eesti digitaalse kultuuripärandi aknasse Digar, kust see on kättesaadav kõigile huvilistele. Kui vanemad materjalid on allalaetavad ka koduarvutist, siis uute failidega tutvumine on võimalik vaid spetsiaalsetes terminalides.

"Loomulikult on tegemist uute raamatute puhul autorikaitse all olevate teostega, siis ei tule kõne alla, et nad tehakse internetis lihtsalt vabalt kättesaadavaks. Hoiame neid faile turvaliselt ning kättesaadavaks nad muutuvad spetsiaalsetest arvutiterminalidest, kus on välistatud, et keegi kuritahtlikult neid alla laeks, salvestaks, välja prindiks," ütles Felt.

Ta lisas, et juba täna on need terminalid olemas rahvusraamatukogus ja Tartu ülikooli raamatukogus ning lisanduvad TA raamatukogule, arhiivraamatukogule ja Tallinna tehnikaülikooli raamatukogule.

Toimetaja: Rutt Ernits



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: