Eesti reguleerib seadusega esimese riigina trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamise ({{commentsTotal}})

Eesti on maailmas esimene riik, kes seadusega reguleerib trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamise. Uuest aastast kehtima hakkav säilituseksemplari seadus muudab kultuuripärandi säilitamise läbimõeldumaks ja kättesaadavuse lihtsamaks.

Alates 1. jaanuarist koonduvad kõigi Eestis välja antavate trükiste säilituseksemplarid rahvusraamatukokku, mille ülesanne on laekuvad teavikud süstematiseerida, jagada teistele säilitajatele ning arhiveerida. Uuendusena peavad kirjastused loovutama säilitamiseks ka teoste trükifailid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Täna tegelevad paljud raamatukogud sellega, et nad digiteerivad varem välja antud trükiseid. Alates 1. jaanuarist 2017 ilmunud väljaannete puhul see vajadus kaob, teame, et trükised tehakse valmis eeskätt failidena ning kui rahvusraamatukogu nad kõik digitaalarhiivi Digar kõik kenasti kokku kogub, siis pole tulevastel põlvedel enam vajadust neid väljaandeid digiteerida," selgitas rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Felt.

Uus seadus koondab siiani eri veebisaitidel asuva info Eesti digitaalse kultuuripärandi aknasse Digar, kust see on kättesaadav kõigile huvilistele. Kui vanemad materjalid on allalaetavad ka koduarvutist, siis uute failidega tutvumine on võimalik vaid spetsiaalsetes terminalides.

"Loomulikult on tegemist uute raamatute puhul autorikaitse all olevate teostega, siis ei tule kõne alla, et nad tehakse internetis lihtsalt vabalt kättesaadavaks. Hoiame neid faile turvaliselt ning kättesaadavaks nad muutuvad spetsiaalsetest arvutiterminalidest, kus on välistatud, et keegi kuritahtlikult neid alla laeks, salvestaks, välja prindiks," ütles Felt.

Ta lisas, et juba täna on need terminalid olemas rahvusraamatukogus ja Tartu ülikooli raamatukogus ning lisanduvad TA raamatukogule, arhiivraamatukogule ja Tallinna tehnikaülikooli raamatukogule.

Toimetaja: Rutt Ernits



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: