Eesti reguleerib seadusega esimese riigina trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamise ({{commentsTotal}})

Eesti on maailmas esimene riik, kes seadusega reguleerib trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamise. Uuest aastast kehtima hakkav säilituseksemplari seadus muudab kultuuripärandi säilitamise läbimõeldumaks ja kättesaadavuse lihtsamaks.

Alates 1. jaanuarist koonduvad kõigi Eestis välja antavate trükiste säilituseksemplarid rahvusraamatukokku, mille ülesanne on laekuvad teavikud süstematiseerida, jagada teistele säilitajatele ning arhiveerida. Uuendusena peavad kirjastused loovutama säilitamiseks ka teoste trükifailid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Täna tegelevad paljud raamatukogud sellega, et nad digiteerivad varem välja antud trükiseid. Alates 1. jaanuarist 2017 ilmunud väljaannete puhul see vajadus kaob, teame, et trükised tehakse valmis eeskätt failidena ning kui rahvusraamatukogu nad kõik digitaalarhiivi Digar kõik kenasti kokku kogub, siis pole tulevastel põlvedel enam vajadust neid väljaandeid digiteerida," selgitas rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Felt.

Uus seadus koondab siiani eri veebisaitidel asuva info Eesti digitaalse kultuuripärandi aknasse Digar, kust see on kättesaadav kõigile huvilistele. Kui vanemad materjalid on allalaetavad ka koduarvutist, siis uute failidega tutvumine on võimalik vaid spetsiaalsetes terminalides.

"Loomulikult on tegemist uute raamatute puhul autorikaitse all olevate teostega, siis ei tule kõne alla, et nad tehakse internetis lihtsalt vabalt kättesaadavaks. Hoiame neid faile turvaliselt ning kättesaadavaks nad muutuvad spetsiaalsetest arvutiterminalidest, kus on välistatud, et keegi kuritahtlikult neid alla laeks, salvestaks, välja prindiks," ütles Felt.

Ta lisas, et juba täna on need terminalid olemas rahvusraamatukogus ja Tartu ülikooli raamatukogus ning lisanduvad TA raamatukogule, arhiivraamatukogule ja Tallinna tehnikaülikooli raamatukogule.

Toimetaja: Rutt Ernits



9. mai rongkäik9. mai rongkäik
Anders Härm: traditsioon & trauma – Aasta ema & 9. mai juhtumid

Siiri Oviiri “Aasta ema skandaalist” on nüüd juba mõnevõrra aega mööda läinud, mistõttu saab sellele nüüd ehk veidi rahulikumalt tagasi vaadata. Kuigi ka 9. maist saab varsti juba kaks nädalat, käivad vaidlused sel teemal jätkuvalt edasi. Järgnevas lühiessees huvitab mind nende kahe juhtumi näitel küsimused traditsioonist ja traumast nii personaalsetes kui ka kollektiivsetes subjekti-positsioonides ning eelkõige see, mida nendega peale hakata.

operett "Linnukaupleja"operett "Linnukaupleja"
Estonias esietendub Carl Zelleri operett "Linnukaupleja"

Rahvusooper Estonias esietendub homme Carl Zelleri operett "Linnukaupleja".

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk