Eesti reguleerib seadusega esimese riigina trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamise ({{commentsTotal}})

Eesti on maailmas esimene riik, kes seadusega reguleerib trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamise. Uuest aastast kehtima hakkav säilituseksemplari seadus muudab kultuuripärandi säilitamise läbimõeldumaks ja kättesaadavuse lihtsamaks.

Alates 1. jaanuarist koonduvad kõigi Eestis välja antavate trükiste säilituseksemplarid rahvusraamatukokku, mille ülesanne on laekuvad teavikud süstematiseerida, jagada teistele säilitajatele ning arhiveerida. Uuendusena peavad kirjastused loovutama säilitamiseks ka teoste trükifailid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Täna tegelevad paljud raamatukogud sellega, et nad digiteerivad varem välja antud trükiseid. Alates 1. jaanuarist 2017 ilmunud väljaannete puhul see vajadus kaob, teame, et trükised tehakse valmis eeskätt failidena ning kui rahvusraamatukogu nad kõik digitaalarhiivi Digar kõik kenasti kokku kogub, siis pole tulevastel põlvedel enam vajadust neid väljaandeid digiteerida," selgitas rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Felt.

Uus seadus koondab siiani eri veebisaitidel asuva info Eesti digitaalse kultuuripärandi aknasse Digar, kust see on kättesaadav kõigile huvilistele. Kui vanemad materjalid on allalaetavad ka koduarvutist, siis uute failidega tutvumine on võimalik vaid spetsiaalsetes terminalides.

"Loomulikult on tegemist uute raamatute puhul autorikaitse all olevate teostega, siis ei tule kõne alla, et nad tehakse internetis lihtsalt vabalt kättesaadavaks. Hoiame neid faile turvaliselt ning kättesaadavaks nad muutuvad spetsiaalsetest arvutiterminalidest, kus on välistatud, et keegi kuritahtlikult neid alla laeks, salvestaks, välja prindiks," ütles Felt.

Ta lisas, et juba täna on need terminalid olemas rahvusraamatukogus ja Tartu ülikooli raamatukogus ning lisanduvad TA raamatukogule, arhiivraamatukogule ja Tallinna tehnikaülikooli raamatukogule.

Toimetaja: Rutt Ernits



Algas 21. PIMEDATE ÖÖDE FILMIFESTIVAL
Vaid vapratele

Arvustus. Sihikindel tõsieluline draama

Uus film: "Vaid vapratele"

Režissöör: Joseph Kosinski

Osades: Josh Brolin, Jennifer Connelly, Taylor Kitsch, Miles Teller, Jeff Bridges, Andie MacDowell, Ben Hardy, James Badge Dale, Alex Russell

7/10

Igor Uibo

Igor Uibo: ma tunnen end eestlasena

Igor Uibo peab end nii eestlaseks kui ka prantslaseks — elanud suure osa oma elust Prantsusmaal, on ta viimase viieteistkümne aasta jooksul veetnud igal aastal neli-viis kuud Eestis, jagades siin oma mitmekülgseid kogemusi teatri, tantsukunsti ja muusika vallas. Ta on pidanud loenguid prantsuse teatrist ning tantsu, eriti nüüdis- ja moderntantsu ajaloost TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, Tartu Ülikooli prantsuse keele osakonna ja Tallinna Ülikooli koreograafia eriala üliõpilastele. Igor Uibo lavastab ka ise ning on vahendanud teatri- ja muusikategevust Eesti ja Prantsusmaa vahel

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Armin Kõomägi

Kuressaare uues Edugaleriis näitab oma kogu Armin Kõomägi

Kuressaare kesklinnas asuv Edukontor muutis ühe oma koridoridest püsinäitusega kunstigaleriiks. Seitse suureformaadilist nüüdiskunsti teost on pärit Armin Kõomägi liikuvast kunstikogust ja jäävad Edugalerii seintele pikemaks ajaks. 

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Tea Lemberpuu maalid kultuuritegelastest

Kalle Mälberg: väljakutsuv vanamoodsus

Tartust on palju laastavaid sõdu üle käinud. Iga kord selle ilusa linna tuleleegid peegeldusid Emavees, armid jäid parkidena linna näkku, mida kolearhitektid nüüd rüsinal rüvetama ruttavad. Ent iga häving möödub, jättes maha palju meheta naisi.

Hasartmängusõltlased eitavad kaotust ja mängivad maha suurema summa raha, kui algselt plaanitud.

Urmas Vadi. Elu mõttetusest

Pettunud inimeste hääled. Linna kõige vanem inimene võtab oma kodus vastu külalisi, lapsed on laua katnud, on kohvi, küpsiseid, vaasis on lilled. Hommikul käis koguduse õpetaja, siis astus linnapea isiklikult läbi, nüüd teeb kohalik ajalehereporter intervjuud ja ütleb alustuseks tunnustavalt, et te olete ikka väga pika elu ära elanud!

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: