Vikerraadios algab "Tõe ja õiguse" lemmiktegelase hääletus ({{commentsTotal}})

A. H. Tammsaare muuseum, Vikerraadio ning Eesti raamatukoguhoidjate ühing kuulutavad välja hääletuse "Kes on sinu lemmiktegelane "Tões ja õiguses"". Hääletust vahendab ERR kultuuriportaal.

"Omavahel võtavad mõõtu kümme “Tõe ja õiguse” karakterit kõigist viiest osast, teiste hulgas mõistagi Andres, Pearu, Karin ja Indrek,“ selgitas Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino, kes loodab, et hääletajaid tuleb palju ning ettevõtmine innustab ka romaani uuesti lugema.

"Meil oli väga keeruline valikut teha. Kümme tegelast on, kellele saab oma hääle anda. Me loodame, et see hääletusvõistlus paneb seda romaani rohkem lugema. Minu kogemus on, et suurem osa, kes ei ole lugenud või on lugenud koolipõlves, on väga üllatunud ja täiskasvanuna saadakse sellest romaani olulisusest ja sügavusest ning tähtsusest aru. Lapsena tõesti on seda raske, kuig ma tean väga palju koolilapsi, kes on vaimustuses, loevad rõõmuga ja saavad väga hästi pihta asjale," rääkis A. H. Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino saates "Terevisioon".

Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmuse sõnul lööb raadiojaam alati hea meelega kaasa ettevōtmistes, mis kutsuvad inimesi rohkem raamatuid lugema. “Kindlasti on meie kuulajate hulgas neid, kes “Tōde ja ōigust” viimati kooliajal lugesid ja see hääletus on hea pōhjus raamat jälle riiulist välja vōtta ning avastada, et üle aastate uuesti lugedes pakub see suurepärane teos palju enam kui nooruses,” ütles Rõõmus.

Hääletada saab internetis ERR kultuuriportaali erilehel ja eraldi hääletuspunkt on avatud ka Tammsaare muuseumis Tallinnas, kuhu on eriti oodatud kõik need, kes siiani pole kirjaniku orginaalsisustusega kodus veel käinud.

"Iga lugeja hääl on oluline, seda kinnitavad raamatukogude laenutuste edetabelid,“ on Eesti raamatukoguhoidjate ühingu juhatuse liige Katre Riisalu veendunud. "Seda enam, et ilmumise järel oli "Tõde ja õigus“ üks enim raamatukogudest välja laenatud teoseid, millest tänaseks on kujunenud eesti kirjanduse tüvitekst.“

Hääletada saab kuni 25. oktoobrini, osalejate vahel loositakse välja auhinnad. Peaauhind on reis neljale Rootsi merevaatega kajutis, aga loosikastis on ka Apollo kinkekaarte, Eesti Keele Sihtasutuse raamatuid ning Loomingu ja Loomingu Raamatukogu aastatellimused.

Võitja kuulutatakse välja 30. oktoobril kell 13 Solarise Apollos, kus sündmusest teeb otseülekande ERRi kultuuriportaal.

Võistlusega tähistatakse 90 aasta möödumist “Tõe ja õiguse” ilmumisest. Raamat tuli välja 30. oktoobril 1926 ning on sellest alates üks loetumaid ja armastatumaid teoseid eesti lugejate seas.

Romaani sünnipäeva-aasta ei piirdu ainult hääletusvõistlusega. 20. septembrist kuni oktoobri lõpuni kõlavad Vikerraadio eetris tuntud inimeste esituses lühikesed tsitaadid romaani igast peatükist.

"Lõigud on umbes minuti pikkused ning ei pea silmas seda, et inimene kuuleks iga päev otsekui järjejuttu. Pigem vastupidi – tahaksime, et lõik jääks inimest kummitama, ta tahaks teada, mis edasi sai ning võtaks ise romaani kätte,“ selgitas Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino.

Oktoobri viimastel nädalatel on Vikerraadio eetrisse oodata ka uut järjejuttu “Tõe ja õiguse” I ja V osa põhjal.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.