Suri leedu mõtleja Leonidas Donskis ({{commentsTotal}})

Leonidas Donskis
Leonidas Donskis Autor/allikas: Wikipedia

Tallinna Ülikooli kirjastus leinab oma autorit, leedu filosoofi, poliitteoreetikut ja poliitikut Leonidas Donskist (13.08.1962–21.09.2016), kelle teos "Armastus, vihkamine ja vastasseis" oli kirjastuse esimeste väljaannete seas.

Leonidas Donskise peamised huvivaldkonnad olid sotsiaal- ja humanitaarteaduste filosoofia, moraalifilosoofia, politoloogia ning Kesk- ja Ida-Euroopa ideedeajalugu. Lisaks oli ta tegev poliitikas, olles aktiivne inimõiguste ja isikuvabaduse kaitsja.

Leonidas Donskis õppis Leedu Riiklikus Konservatooriumis (praegune Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia) teatri ja filoloogia erialal. Ta jätkas õpinguid Vilniuse Ülikoolis, kus omandas esimese doktorikraadi filosoofias 1990. aastal, teise doktorikraadi kaitses Donskis Helsingi Ülikooli sotsiaal- ja moraalifilosoofia osakonnas 1999. aastal. Järgnenud aastatel töötas ta Dickinsoni kolledžis USA-s, Bradfordi Ülikoolis Suurbritannias, pidas loenguid USA, Soome, ja Rootsi ülikoolides ning regulaarselt ka Eesti Humanitaarinstituudis. Donskis naasis Leetu 2003. aastal ning asus tööle Vytautas Magnuse Ülikooli Kaunases poliitikateaduse ja filosoofia professorina ning filosoofiaosakonna juhatajana. 2005. aastal sai temast sama ülikooli poliitikateooria ja diplomaatia teaduskonna dekaan. Aastatel 2009–2014 kuulus Leonidas Donskis europarlamenti.

Tema olulisemate teoste hulka kuuluvad "Identiteet ja vabadus: Natsionalismi ja sotsiaalse kriitika kaardistamine 20. sajandi Leedus" (2002), "Viha vormid: Häiritud kujutlusvõime kaasaegses filosoofias ja kirjanduses" (2003), "Lojaalsus, mittenõustumine ja reetmine: Kaasaegse Leedu ja Kesk-Ida-Euroopa moraalne kujutlusvõime" (2005), "Võim ja kujutlusvõime: Uurimusi kultuurist ja poliitikast" (2008) ja "Häiritud identiteet ja kaasaegne maailm" (2009).

Leonidas Donskis oli tihedalt seotud ka Eestiga, kus tal oli palju sõpru ja mõttekaaslasi; ta on olnud Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi külalisprofessor. Head sõpra ja kolleegi mälestab Rein Raud:

"Leonidas Donskis oli haruldaselt laia profiiliga õpetlane, renessansi-inimene, kelletaolisi on tänapäeva ülikoolidesse vähe alles jäänud. Ta võis ühtviisi asjatundlikult ja originaalselt rääkida teatrist, spordist, kunstist, filosoofiast ja tänapäeva ühiskonna probleemidest, võis kõnetada oma sõnavõttudega igasuguseid inimesi ekspertidest koolilasteni ning igaühega rääkides leida viisi, kuidas muuta oma jutt neile arusaadavaks ja lähedaseks. Aga lisaks kõigele muule oli ta ka suurepärane ja soe inimene, kellest võrratu karisma ja huumorimeel tegid iga seltskonna hinge."

Eesti keeles on Leonidas Donskiselt ilmunud raamat "Armastus, vihkamine ja vastasseis: Uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest" (2010), mis koondab autori esseid filosoofilisest kultuuriteooriast ja kriitikast.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Tallinna Ülikooli Kirjastus



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: