90 raamatut 90 päevaga. Antoine de Saint-Exupéry, "Väike prints" ({{commentsTotal}})

Väike prints
Väike prints Autor/allikas: PGSMethod Animation

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1943.

Selles aastas võib näha Teise maailmasõja murranguaastat – jaanuaris alistuvad Saksa kuuenda armee riismed Stalingradi all, samuti murrab Punaarmee läbi Leningradi piiramisrõngast. Edu saavutavad ka Okeaanias sõdivad Ameerika ja Austraalia väed jaapanlaste vastu, sundides neid taganema.

Eesti Omavalitsus annab välja punavõimu kuritegusid loetleva koguteose "Eesti rahva kannatuste aasta". Teost on süüdistatud propagandas, kuid selles võib näha ka ränkadest kaotustest ehmunud Saksa okupatsioonivõimu püüet otsida lepitust eestlastega. Märtsis esietendub Vanemuises Eduard Tubina ballett "Kratt".

Täiesti ootamatult – ja, nagu peagi selgub, siiski oodatult – ilmub sel aastal ka teos, millest saab neljandaks enim tõlgitud raamat maailmas. Selleks on Prantsuse aristokraadi, lenduri ja kirjaniku Antoine de Saint-Exupéry "Väike prints". Nagu öeldud, võib tunduda ootamatu, et selline igatsusest, sõprusest, üksindusest ja armastusest kõnelev raamat ilmub ajal, mil kogu maailm on haaratud inimkonna suurimasse sõtta. Kuid ometi on see ka loogiline, kui vaadata "Väikese printsi" sünnilugu. Nimelt reisib Saint-Exupéry pärast Prantsusmaa lüüasaamist 1940. aastal Ameerika Ühendriikidesse, et veenda sealset valitsust alustama sõda Saksamaa vastu. Juba toona kuulus kirjanik võetakse ookeani taga südamlikult vastu, kuid võõras keskkond vajutab Saint-Exupéry Ameerikas viibimisele ka oma pitseri – kirjanik tunneb end kaugel kodumaast üksi. Ning süveneb kirjutamisse. Viibides aastatel 1941 kuni 1943 USAs ja Kanadas, valmib mitu Saint-Exupéryle kuulsust toonud teost. Teiste seas "Väike prints", mida on nüüd tõlgitud enam kui 250sse keelde ja müüdud üle 140 miljonit eksemplari.

Milles siis seisneb selle raamatu fenomen? Sellele on vast võimatu vastata. Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes poleks "Väikest printsi" lugenud. Igaühel meist on oma "Väike prints", igaühte meist seovad selle raamatuga omad mälestused. Küll aga pole tõesti teist poeetilisemat ja ilusamat raamatut, mis suudab korraga nii lastele kui täiskasvanutele rääkida sõprusest, armastusest ja üksindusest.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: