Professor Mikita: parim osa inimesest tuleb välja siis, kui ta on näoga vastu seina surutud ({{commentsTotal}})

Valdur Mikita. Autor: ERR

Sel õppeaastal on Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametis kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Eile sai kuulda tema esimest loengut "Hälin ja raev lingvistilises metsas". 

Mikita ütles auditoorimile, et ei taha teha sellist esimest loengut, mis nõuaks tohutut ajupingutust.

Kirjanik rääkis, et inimene peaks elus justkui ette võtma selliseid ülesandeid, millest tema jõud üle käib. Mida vanemaks sa saad, seda rohkem hakkavad aga paeluma sellised tegevused ja ülesanded, millele sa tegelikult alla jääd.

"Neid inimesi, kes elust tõsiselt rõõmu tunnevad, pidi paljude muude asjade kõrval iseloomustama selline huvitav moment, et nad võtavad pidevalt ette selliseid ülesandeid, millest nende jõud üle ei käi. Ühesõnaga nad ebaõnnestuvad," alustas Mikita oma loengut.

"Parim osa inimesest tuleb välja siis, kui ta on näoga vastu seina surutud, või seljaga," jätkas ta.

Kuula siit, millest Mikita edasi rääkis.

Mikita loengukursus "Mõtterännak eestlaste elutundest" uurib ja mõtestab eestlaste elutunnet paigavaimu ja loodustunnetuse kaudu.

Järgnevad loengud ning nende teemadering:
05.10.2016 Eestlase loodustunnetus. Elu keset metsa. Mets kui paralleelmaailm. Animism ja biofiilia. Arhailine dialoog. Maagiline ökoloogia. Isiklikud pühapaigad.
19.10.2016 Introvertide kuningriik. Suletus ja avatus. Bipolaarrne eestlane. Pärismaised meeleseisundid ja eestlase hingeruum. Eesti märgi kannatused.
02.11.2016 “Metsik lingvistika” ja maagiline eesti keel. Eesti keel tunnetusvahendina. Alfabeet ja maagiline sõna.
16.11.2016 Loovus ja vaimuruum. Maastikupõhised mõtlusvormid. Kaks mitteformaalset haridussüsteemi – mets ja raamatud. Pärismaine lugemisõpetus. Koduraamatukogud. Talupojatarkus, “Huumori kool” ja Eesti patendiamet.
30.11.2016 Keha maastikul. Liikumise maagia. Matkasaabas ja jalgratas. Intuitsioon ja mütoloogia. Kognitiivne perifeeria. Sünesteesia kui maagilise elutunde tänapäevane analoog.
14.12.2016 Vanad päevikud. Autobiograafia kui maagiline realism. Ideaalne eestlane ja tema mütoloogiline autobiograafia.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Tartu Ülikool



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Reelika Alunurm: noor teadlane on sunnitud olema administraator

„Plekktrummi” saatekülaline oli Tartu üliõpilaskonna esimees Reelika Alunurm, kellega vesteldi Tartu Ülikooli rektori valimistest, ülikooli tähendusest ühiskonnas ning sellest, mida tähendab õppimine tänastele üliõpilastele.

Urmas Vadi küsib Vabal Laval, kas teistest inimestest on võimalik aru saada

Vaba Lava teatrikeskuses esietendub 18. aprillil kuraatoriprogrammi IN I OUT kuues lavastus "Furby tagasitulek".

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mihkel Mutt. Suure Poobsi vaikimine

Miks Poobs vait on? Miks ta midagi ei ütle — selle kohta, mis toimub? Miks ta ei võta sõna — just praegu, kui juba mõnda aega on näha, kuidas kõik läheb? Ta peaks valjult ja selgelt vahele hüüdma, enne kui on hilja.

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Elo Kiivet. Tõlkes kaduma läinud ruum

Selleks et arhitektuuri lugeda, peab õppima ruumi märkama.

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.