Professor Mikita: parim osa inimesest tuleb välja siis, kui ta on näoga vastu seina surutud ({{commentsTotal}})

Valdur Mikita.
Valdur Mikita. Autor/allikas: ERR

Sel õppeaastal on Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametis kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Eile sai kuulda tema esimest loengut "Hälin ja raev lingvistilises metsas". 

Mikita ütles auditoorimile, et ei taha teha sellist esimest loengut, mis nõuaks tohutut ajupingutust.

Kirjanik rääkis, et inimene peaks elus justkui ette võtma selliseid ülesandeid, millest tema jõud üle käib. Mida vanemaks sa saad, seda rohkem hakkavad aga paeluma sellised tegevused ja ülesanded, millele sa tegelikult alla jääd.

"Neid inimesi, kes elust tõsiselt rõõmu tunnevad, pidi paljude muude asjade kõrval iseloomustama selline huvitav moment, et nad võtavad pidevalt ette selliseid ülesandeid, millest nende jõud üle ei käi. Ühesõnaga nad ebaõnnestuvad," alustas Mikita oma loengut.

"Parim osa inimesest tuleb välja siis, kui ta on näoga vastu seina surutud, või seljaga," jätkas ta.

Kuula siit, millest Mikita edasi rääkis.

Mikita loengukursus "Mõtterännak eestlaste elutundest" uurib ja mõtestab eestlaste elutunnet paigavaimu ja loodustunnetuse kaudu.

Järgnevad loengud ning nende teemadering:
05.10.2016 Eestlase loodustunnetus. Elu keset metsa. Mets kui paralleelmaailm. Animism ja biofiilia. Arhailine dialoog. Maagiline ökoloogia. Isiklikud pühapaigad.
19.10.2016 Introvertide kuningriik. Suletus ja avatus. Bipolaarrne eestlane. Pärismaised meeleseisundid ja eestlase hingeruum. Eesti märgi kannatused.
02.11.2016 “Metsik lingvistika” ja maagiline eesti keel. Eesti keel tunnetusvahendina. Alfabeet ja maagiline sõna.
16.11.2016 Loovus ja vaimuruum. Maastikupõhised mõtlusvormid. Kaks mitteformaalset haridussüsteemi – mets ja raamatud. Pärismaine lugemisõpetus. Koduraamatukogud. Talupojatarkus, “Huumori kool” ja Eesti patendiamet.
30.11.2016 Keha maastikul. Liikumise maagia. Matkasaabas ja jalgratas. Intuitsioon ja mütoloogia. Kognitiivne perifeeria. Sünesteesia kui maagilise elutunde tänapäevane analoog.
14.12.2016 Vanad päevikud. Autobiograafia kui maagiline realism. Ideaalne eestlane ja tema mütoloogiline autobiograafia.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: Tartu Ülikool



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.