Urmas Vadi: kedagi polnud kodus – reisikiri Lvivi kirjandusfestivalilt ({{commentsTotal}})

Urmas Vadi on rahvusringhäälingu toimetaja.
Urmas Vadi on rahvusringhäälingu toimetaja. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

”Sealsamas hüppas mulle ligi üks panda. Panda seest tuli nähtavale noormees, kes küsis, kust ma pärit olen ja mis ma arvan Putinist. Rõõmus panda tegi ettepaneku koos pilti teha ja et ma ütleksin Putinile head aega! Ma ütlesin, et ma ei taha pilti teha, ega midagi Putinile öelda. ”Miks?” ei saanud panda aru. Ja mina ei saanud aru, miks ma siin pandaga räägin,” kirjeldab Urmas Vadi oma vastseid kogemusi Ukrainas.

Tulin üleeile Ukrainast, Lvivi linnas toimus kirjandusfestival. Käisime seal koos Maarja Kangroga. Lviv on uhke linn. Vanalinn oma kohvikutega meenutab ükskõik millist Ida-Euroopa vanalinna.

Samas imbub meeltesse ka mälestus nõukaajast. Kõik need lugematud putkad, kus müüakse... või pigem, mida seal ei müüda. Ja loomulikult kollaseid kingakarpe meenutavad linnaliinibussid, mille heitgaase pole vist kunagi keegi mõõtnud.

Ega see ilus ei ole, et ma nüüd kohe nendest bussidest niimoodi halvasti räägin, kohalikele ukrainlastele see kohe kindlasti ei meeldiks, sest nad on suunatud näoga Euroopa poole. Ja sellest annab tunnistust ka see festival, kus me käisime.

Teemaks olid piirid. Külalisi, peamiselt Euroopast, oli kutsutud murdu. Täpset arvu ei oskagi öelda, sest kataloogi, mille jaoks me saatsime enda tutvustused ja ka esseed piiridest, polnud kusagil näha. Polnud näha ka kedagi, kelle käest seda küsida, kuigi ringi liikusid vabatahtlikud noored tüdrukud, kes andsid koti festivali kava ja toidutalongidega.

Kus on aga staap? Kus on korraldajad ja kus arendada rahvusvahelist suhtlust, seda ei teadnud vist keegi.

Festivali kava oli midagi sellist, mida ma polnud kunagi näinud. Nelja päeva üritused oli tihedalt üksteise järel lükitud kuueteistkümnele a4 lehele. Erinevates kohtades toimus paralleelselt viis, vahepeal isegi viisteist üritust.

Kui meie Maarjaga oma esinemispaika jõudsime, olid seal jällegi vabatahtlikud tüdrukud, kes peamiselt ainult naeratasid. Kas nad ootasid meid, kas nad teadsid, kes pidid esinema, seda ei oskagi öelda. Aga me siiski esinesime, ja peab ütlema, et need vähesed, kes meid olid osanud üles leida, olid ka väga huvitatud, juttu jätkus kohe pikemaks.

Järgmisel päeval läksime kuulama ühte itaalia kirjanikku, aga selgus, et ei olegi mingit vestlust, saab vaid autogramme. Siis otsustasime vaatama minna ühe taani luuletaja performance’it. Ei paistnud luuletajat ja seekord isegi mitte vabatahtlikke tüdrukuid. Aga Maarja Kangro on väga hakkaja, ta läks ja uuris ja uuris, et kus ikkagi on taani luuletaja ja siis pikema pärimise peale leidsime kellegi, kes teadis, et taani luuletajat siin ei olegi, on hoopiski kodus haige.

Lõpuks tekkis tunne nagu oleks sind külla kutsutud, kuid pererahvas pidi ise kahjuks ära minema – aga samas laud on kenasti kaetud.

Päev enne ärasõitu käisime ka Kiievis Maidani väljakul. Seal olid veel mõned Maidanil hukkunud inimeste pleekinud fotod ümber postide teibitud, juures ka jutud, lilled. Paljud hukkunute näod olid graniittahvlitele raiutud ja tänava ääres reas. Paratamatult tuleb kurbus peale.

Sealsamas hüppas mulle ligi üks panda. Panda seest tuli nähtavale noormees, kes küsis, kust ma pärit olen ja mis ma arvan Putinist. Rõõmus panda tegi ettepaneku koos pilti teha ja et ma ütleksin Putinile head aega!

Ma ütlesin, et ma ei taha pilti teha, ega midagi Putinile öelda. ”Miks?” ei saanud panda aru. Ja mina ei saanud aru, miks ma siin pandaga räägin.

Noormees selgitas, et ta on vaene üliõpilane ja nüüd on õppemaks nii suureks läinud, et kui ma pilti ei taha teha, siis äkki ma annaksin talle lihtsalt raha. Keeldusin. Panda ei saanud aru, miks ma teda ei toeta.

Viimaks peaaegu põgenesin, panda jäi etteheitvalt järele vaatama. Veel nägin sel päeval kahte karu, kahte ahvi, ühte konna ja sebrat.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Fragment näitusefotostFragment näitusefotost
Voronja galerii saunamaja leiliruumis avaneb Ly Lestbergi näitus

Voronja galerii avab neljapäeval, 27. juulil kell 16 oma suveresidentsi saunamajas Ly Lestbergi foto- ja videonäituse "Õhtud on siin vaiksed", mis on ühtlasi avalöögiks saunagalerii tekkele Peipsiveerel.

Meeli Kõiva näituselMeeli Kõiva näitusel
Mery Crystal Ra teos valiti maailma 35 parima interaktiivse teose hulka

Kunstnik Mery Crystal Ra (kodanikunimega Meeli Kõiva) interaktiivne teos "Light for Peace" valiti USA ajakirja CODA Magazine poolt äsja ilmunud numbris maailma 35 parima interaktiivse teose hulka.

FILM
Christopher Nolan "Dunkirk"
Arvustus. "Dunkirk" - visuaalse loojutustamise meistriklass

Uus film kinolevis
"Dunkirk"
Režissöör: Christopher Nolan
Osades: Tom Hardy, Mark Rylance, Kenneth Branagh, Fionn Whitehead, Cillian Murphy, Harry Styles, Barry Keoghan
8,5/10

TEATER
R.A.A.A.M "Vanapagan"
Ivo Uukkivi kehastub Kernu mõisas vanapaganaks

Juulis kehastub Ivo Uukkivi vaid seitsmel korral taas vanapaganaks. Kernu mõisas mängitakse sel ja järgmisel nädalal Jakuutia lavastaja Sergei Potapovi lavastust "Vanapagan".

KIRJANDUS
E-raamatud.
E-raamatut teenusena käsitlev seadus pidurdab e-raamatukogude arengut

Eesti e-raamatukogude arengut pidurdab ajale jalgu jäänud seadusandlus, mis käsitleb e-raamatut kui teenust, mitte raamatut - autorid ei saa laenutamise eest hüvitist ning e-raamatutele ei kehti paberraamatute käibemaksusoodustus. Kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits loodab laenutushüvitistele lähemale jõuda järgmisel aastal.

KUNST
17. Kohila sümpoosion
Arvustus. Kohila sümpoosion ja Karin Kalmani isikunäitus

17. Kohila sümpoosion
Tohisoo mõisas 29.06–16.07.

ja

Karin Kalmani isikunäitus "Ideaalmaastik. Maa, puu, tuli, vesi"
HOP galeriis 17.07–1.08.

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

MUUSIKA
Mägede Hääl
Arvustus. Mägede Hääl muutis festivaliplatsi jaburate sümbolite keeriseks

Festival Mägede Hääl
15. juulil Eesti kaevandusmuuseumis

Arvamus
öööööööö
Tamur Tohver. Suveöö unenägu

Ennegi olen viidanud, et eesti keel on lisaks kaunidusele ka ülitabav. "Vaimustama" tähendab kedagi või midagi vaimuga täitma. "Vaimustuma" tähendab toredat seisundit: vaim tuli peale. Oled ju kuulnud küll, et no ei tule vaimu peale... või vastupidi, minu vaim on küll valmis!

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.

OTSE: Pärnu xxxi filmifestivali auhinnaöö

ERR.ee kultuuriportaal teeb ülekande Pärnu XXXI filmifestivali Auhinnaööst. Selguvad filmifestivali parimad linateosed ja Eesti Rahva Auhinna 2017 võitja, kelle olete valinud teie vaatajad!