Urmas Vadi: kedagi polnud kodus – reisikiri Lvivi kirjandusfestivalilt ({{commentsTotal}})

Urmas Vadi on rahvusringhäälingu toimetaja.
Urmas Vadi on rahvusringhäälingu toimetaja. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

”Sealsamas hüppas mulle ligi üks panda. Panda seest tuli nähtavale noormees, kes küsis, kust ma pärit olen ja mis ma arvan Putinist. Rõõmus panda tegi ettepaneku koos pilti teha ja et ma ütleksin Putinile head aega! Ma ütlesin, et ma ei taha pilti teha, ega midagi Putinile öelda. ”Miks?” ei saanud panda aru. Ja mina ei saanud aru, miks ma siin pandaga räägin,” kirjeldab Urmas Vadi oma vastseid kogemusi Ukrainas.

Tulin üleeile Ukrainast, Lvivi linnas toimus kirjandusfestival. Käisime seal koos Maarja Kangroga. Lviv on uhke linn. Vanalinn oma kohvikutega meenutab ükskõik millist Ida-Euroopa vanalinna.

Samas imbub meeltesse ka mälestus nõukaajast. Kõik need lugematud putkad, kus müüakse... või pigem, mida seal ei müüda. Ja loomulikult kollaseid kingakarpe meenutavad linnaliinibussid, mille heitgaase pole vist kunagi keegi mõõtnud.

Ega see ilus ei ole, et ma nüüd kohe nendest bussidest niimoodi halvasti räägin, kohalikele ukrainlastele see kohe kindlasti ei meeldiks, sest nad on suunatud näoga Euroopa poole. Ja sellest annab tunnistust ka see festival, kus me käisime.

Teemaks olid piirid. Külalisi, peamiselt Euroopast, oli kutsutud murdu. Täpset arvu ei oskagi öelda, sest kataloogi, mille jaoks me saatsime enda tutvustused ja ka esseed piiridest, polnud kusagil näha. Polnud näha ka kedagi, kelle käest seda küsida, kuigi ringi liikusid vabatahtlikud noored tüdrukud, kes andsid koti festivali kava ja toidutalongidega.

Kus on aga staap? Kus on korraldajad ja kus arendada rahvusvahelist suhtlust, seda ei teadnud vist keegi.

Festivali kava oli midagi sellist, mida ma polnud kunagi näinud. Nelja päeva üritused oli tihedalt üksteise järel lükitud kuueteistkümnele a4 lehele. Erinevates kohtades toimus paralleelselt viis, vahepeal isegi viisteist üritust.

Kui meie Maarjaga oma esinemispaika jõudsime, olid seal jällegi vabatahtlikud tüdrukud, kes peamiselt ainult naeratasid. Kas nad ootasid meid, kas nad teadsid, kes pidid esinema, seda ei oskagi öelda. Aga me siiski esinesime, ja peab ütlema, et need vähesed, kes meid olid osanud üles leida, olid ka väga huvitatud, juttu jätkus kohe pikemaks.

Järgmisel päeval läksime kuulama ühte itaalia kirjanikku, aga selgus, et ei olegi mingit vestlust, saab vaid autogramme. Siis otsustasime vaatama minna ühe taani luuletaja performance’it. Ei paistnud luuletajat ja seekord isegi mitte vabatahtlikke tüdrukuid. Aga Maarja Kangro on väga hakkaja, ta läks ja uuris ja uuris, et kus ikkagi on taani luuletaja ja siis pikema pärimise peale leidsime kellegi, kes teadis, et taani luuletajat siin ei olegi, on hoopiski kodus haige.

Lõpuks tekkis tunne nagu oleks sind külla kutsutud, kuid pererahvas pidi ise kahjuks ära minema – aga samas laud on kenasti kaetud.

Päev enne ärasõitu käisime ka Kiievis Maidani väljakul. Seal olid veel mõned Maidanil hukkunud inimeste pleekinud fotod ümber postide teibitud, juures ka jutud, lilled. Paljud hukkunute näod olid graniittahvlitele raiutud ja tänava ääres reas. Paratamatult tuleb kurbus peale.

Sealsamas hüppas mulle ligi üks panda. Panda seest tuli nähtavale noormees, kes küsis, kust ma pärit olen ja mis ma arvan Putinist. Rõõmus panda tegi ettepaneku koos pilti teha ja et ma ütleksin Putinile head aega!

Ma ütlesin, et ma ei taha pilti teha, ega midagi Putinile öelda. ”Miks?” ei saanud panda aru. Ja mina ei saanud aru, miks ma siin pandaga räägin.

Noormees selgitas, et ta on vaene üliõpilane ja nüüd on õppemaks nii suureks läinud, et kui ma pilti ei taha teha, siis äkki ma annaksin talle lihtsalt raha. Keeldusin. Panda ei saanud aru, miks ma teda ei toeta.

Viimaks peaaegu põgenesin, panda jäi etteheitvalt järele vaatama. Veel nägin sel päeval kahte karu, kahte ahvi, ühte konna ja sebrat.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

"Puugi protsess"

Arvustus. Puukide poliitiline elu

Uuslavastus

"Puugi protsess"

Puuk Mart Müürisepp

Näitejuht Loore Martma
Lavastaja, tehniline režissöör ja tekstide autor Johannes VeskiI

Esietendus festivalil DRAAMA 2017 Tartu Erinevate Tubade Klubis

Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
ERSO hooaja avamine

Galerii: ERSO avas 91. hooaja

13. septembril avas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri 91. hooaja, kus jõuab publiku ette hulgaliselt erinevaid külalissoliste ja dirigente.

Arvamus
Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Ühtne Eesti suurkogu

Meelis Oidsalu: kultuuriasutustes ideoloogilise puhastusega ähvardamine on Eero Epneri mure põhjendatuse otsene tõestus

"Fakt on see, et teatri NO99 ja sellega sarnanevate küündimatu kunstilise tasemega asutuste riiklikuks rahastamiseks puudub igasugune põhjus ning mida varem see ära lõpetatakse, seda parem kogu ühiskonnale," kirjutas Varro Vooglaid portaalis Objektiiv. Teatrikriitik Meelis Oidsalu kirjutas kultuuriportaalile sel teemal repliigi, milles rõhutab, et süsteemne hirmu külvamine poliitilise edu nimel ei ole aktsepteeritav.

Filipp Loss: „Tallinna Vene teater on mulle alati huvi pakkunud, olen näinud päris palju lavastusi ja teatrimaja meeldib väga.“

Intervjuu. Mitte julm, aga küllaltki sihikindel

Tallinna Vene teatri uue kunstilise juhina asus eelmisel nädalal tööle Moskva lavastaja ja teatrijuht Filipp Loss. Rohkem kui 20 aastat töötas Loss Moskva teatris "Kaasaegse näidendi kool",1 ta on olnud noortele lavastajatele mõeldud projekti Vabalava direktor ja Moskva Noorsooteatri asedirektor.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: