Kultuuritöötajate palgafond kasvab 3,3 protsenti ({{commentsTotal}})

{{1474559427000 | amCalendar}}

Valitsus kinnitas tuleva aasta riigieelarve, milles kasvab ka kultuuritöötajate palgafond - algselt spekuleeritud kahe protsendi asemel on tõus 3,3 protsenti.

Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk peaks aastaks 2020 jõudma Eesti keskmisele tasemele - nii näeb ette kultuuripoliitika alusdokument, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas, et eelmisel aastal õnnestus tõus saada 13,5 protsendini. "Miinimumpalk kasvas 730 pealt 830 peale - selle jaoks oli vaja, et riigieelarvest eraldati kaks miljonit eurot, kuid me leidsime ka oma vahendeid sinna juurde."

Lisaks sellele tuli möödunud aastal riigireformi käigus koosseisusid vähendada 1,4 protsenti. Sel aastal kohustuslikke koondamisi ei tule.

TALO juhatise esimehe Ago Tuulingu sõnul enam koondamiste arvelt töötasu tõsta võimalik ei ole. "Teistel sektoritel ehk on, kuid vaadata näiteks õpetajaid ja vähenevat laste hulka, kuid ministri arvates kultuuris enam koondada ei saa."

Rahandusminister Sven Sester kinnitas ERR-ile antud kommentaaris, et valitsus on jõudnud uuele kokkuleppele, kus kultuuritöötajate palgafond saab lisa suisa 3,3 protsenti.

Kultuuriminister Indrek Saar selgitas, et valitsuse otsustatud palgafondi suurenemine võimaldaks tuleval aastal miinimumpalga tõsta hinnanguliselt 900 euroni. "Riik peab kultuuritöötajate miinimumpalka jõuliselt tõstma, sest vastasel korral ei täida me endale kultuuripoliitika alusdokumendiga võetud kohustusi,“ ütles minister.

Kultuuriasutuste juhid leiavad, et ehkki alampalkade tõstmine on kultuuripoliitika alusdokumendis esikohal, vajavad korrigeerimist ka teised palgaastmed.

Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul on pisut vale, et järjest ja järjest alampalka kergitatakse.

"Kultuuri tarbitakse tegelikult ühel teisel põhjusel, et meil on tipud ja talendid - nende pärast vaadatakse telekat, kuulatakse raadiot, minnakse teatrisse," tõdes Allikmaa ja lisas, et korrigeerimist vajaksid just nende inimeste palgad. "Selle tõttu oleks mõistlik, et asutused ise saaksid otsustada, kuidas palgamassi saaks kasutada," ütles ta. "Rahvusringhäälingu poolt vaadates päris oleme me päris kindlasti sunnitud vaatama kogu palgatabelile otsa ja kindlasti teatud puhkudel tõstma mitte ainult alampalkasid, vaid ka teisi palku, mida me aastate jooksul oleme teinud niikuinii."

Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme tõdes, et miinimumpalga tõus paneb tema kui juhi raskesse olukorda. "Tuleb bakalaureuseharidusega laps ning kõrval on doktorkraadiga spetsialist, kelle palgad on aga praktiliselt samad - see pole sõnum, mida mina tahaksin öelda oma alluvatele," nentis Helme.

Lähinädalatel selgub, kuidas kultuuritöötajate palgafond täpselt jaguneb.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Aktuaalne kaamera



Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: