Kultuuritöötajate palgafond kasvab 3,3 protsenti ({{commentsTotal}})

{{1474559427000 | amCalendar}}

Valitsus kinnitas tuleva aasta riigieelarve, milles kasvab ka kultuuritöötajate palgafond - algselt spekuleeritud kahe protsendi asemel on tõus 3,3 protsenti.

Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk peaks aastaks 2020 jõudma Eesti keskmisele tasemele - nii näeb ette kultuuripoliitika alusdokument, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas, et eelmisel aastal õnnestus tõus saada 13,5 protsendini. "Miinimumpalk kasvas 730 pealt 830 peale - selle jaoks oli vaja, et riigieelarvest eraldati kaks miljonit eurot, kuid me leidsime ka oma vahendeid sinna juurde."

Lisaks sellele tuli möödunud aastal riigireformi käigus koosseisusid vähendada 1,4 protsenti. Sel aastal kohustuslikke koondamisi ei tule.

TALO juhatise esimehe Ago Tuulingu sõnul enam koondamiste arvelt töötasu tõsta võimalik ei ole. "Teistel sektoritel ehk on, kuid vaadata näiteks õpetajaid ja vähenevat laste hulka, kuid ministri arvates kultuuris enam koondada ei saa."

Rahandusminister Sven Sester kinnitas ERR-ile antud kommentaaris, et valitsus on jõudnud uuele kokkuleppele, kus kultuuritöötajate palgafond saab lisa suisa 3,3 protsenti.

Kultuuriminister Indrek Saar selgitas, et valitsuse otsustatud palgafondi suurenemine võimaldaks tuleval aastal miinimumpalga tõsta hinnanguliselt 900 euroni. "Riik peab kultuuritöötajate miinimumpalka jõuliselt tõstma, sest vastasel korral ei täida me endale kultuuripoliitika alusdokumendiga võetud kohustusi,“ ütles minister.

Kultuuriasutuste juhid leiavad, et ehkki alampalkade tõstmine on kultuuripoliitika alusdokumendis esikohal, vajavad korrigeerimist ka teised palgaastmed.

Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul on pisut vale, et järjest ja järjest alampalka kergitatakse.

"Kultuuri tarbitakse tegelikult ühel teisel põhjusel, et meil on tipud ja talendid - nende pärast vaadatakse telekat, kuulatakse raadiot, minnakse teatrisse," tõdes Allikmaa ja lisas, et korrigeerimist vajaksid just nende inimeste palgad. "Selle tõttu oleks mõistlik, et asutused ise saaksid otsustada, kuidas palgamassi saaks kasutada," ütles ta. "Rahvusringhäälingu poolt vaadates päris oleme me päris kindlasti sunnitud vaatama kogu palgatabelile otsa ja kindlasti teatud puhkudel tõstma mitte ainult alampalkasid, vaid ka teisi palku, mida me aastate jooksul oleme teinud niikuinii."

Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme tõdes, et miinimumpalga tõus paneb tema kui juhi raskesse olukorda. "Tuleb bakalaureuseharidusega laps ning kõrval on doktorkraadiga spetsialist, kelle palgad on aga praktiliselt samad - see pole sõnum, mida mina tahaksin öelda oma alluvatele," nentis Helme.

Lähinädalatel selgub, kuidas kultuuritöötajate palgafond täpselt jaguneb.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Aktuaalne kaamera



Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: