Narva kultuurifoorumil pööratakse traditsioonid innovatsioonideks ({{commentsTotal}})

Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi
Svjata Vatra laulja Ruslan Trochynskyi Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Narvas peetakse 23. septembril kultuurifoorumit "Traditsioonid innovatsioonideks“. Kultuuriministeeriumi ning MTÜ Eventburgi eestvedamisel juba kolmandat korda toimuval foorumil arutatakse seekord, kuidas muuta rahvakultuuripärand ning esivanemate traditsioonid innovatsiooniallikaks.

Pärand võib osutuda innovatsiooniallikaks mitmesugustes kultuuri- ja majandusvaldkondades, ka loomemajanduses. Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Anne-Ly Reimaa sõnul on kolmanda kultuurifoorumi rõhuasetus Ida-Virumaa noortel. "Noored on need, kes meie pärandit ning traditsioone edasi kannavad. Neil on toredaid ideid ja projekte, kuidas eri rahvuste kultuuripärandit tulevastele põlvkondadele huvitavaks ning kiiresti muutuvas maailmas kunsti-, muusika-, filmi- ja disainimaailmas innovaatiliseks muuta,“ rääkis Reimaa.

Rahvakultuuri ja selle arendamise võimalustest uute väärtuste loomisel tänapäeva kultuuriruumis inspireerivaid foorumil osalejaid mõtlema ja arutlema Ukraina päritolu Eesti muusik Ruslan Trochinski ning Eesti moedisainer Piret Puppart.

Narva kultuurifoorumi on ellu kutsunud Eesti Kontsert ja Kultuuriministeerium ning selle eesmärk on aidata kaasa Eestis tegutsevate eesti ja venekeelsete kultuuri-, hariduse- ja noorsootööühenduste koostööle Ida-Virumaa mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsustega.

Kultuurifoorumil osalevad Narva ja Ida-Virumaa kultuuriühingute esindajad, kultuurikorraldajad, haridus- ja noorsootöötajad, noorteorganisatsioonide, Eesti Kultuurikoja ja kohalike omavalitsuste asutuste esindajad.

24. septembril tähistatakse Eesti rahvuste päeva, mis meenutab Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal. Sellel deklareeriti eri rahvuste valmisolekut toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Tallinna Ülikool

Värsiteadlase Jaak Põldmäe mälestuseks korraldatakse rahvusvaheline konverents

Väljapaistev eesti värsiteadlane Jaak Põldmäe oleks sellel aastal saanud 75-aastaseks. Tema mälestuseks peetakse Tallinna Ülikoolis 29.–30. septembril rahvusvaheline konverents „Frontiers in Comparative Metrics 3“. Konverentsil esinevad juhtivad värsiteadlased Austriast, Eestist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Tšehhist, USAst ja Venemaalt. Ettekandjaid on veel Hollandist, Norrast, Rootsist, Suurbritanniast ja isegi Colombiast.

Vanalinn

Raamat kutsub aardejahile

Seoses Reeli Reinausi äsja ilmunud raamatuga "Vanalinna detektiivid: Mustpeade maalid" toimub sel nädalavahetusel Tallinna vanalinnas aardejaht.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: