90 raamatut 90 päevaga. Jorge Luis Borges, "Fiktsioonid" ({{commentsTotal}})

Jorge Luis Borges
Jorge Luis Borges Autor/allikas: bookfans.net

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1944

See on üks jube aasta. Siin kiire kronoloogia sõjategevusest Eestis.
25. juuli: Punaarmee Narva pealetung
26. juuli – 10. august: Sinimägede lahing
10. august – 4. september: Tartu pealetung
11. september: Saksa vägede taganemiskäsk
14. september: Tallinna pealetung
22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna
28. septembril langes Punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala
30. septembril vallutas Punaarmee Muhu saare
25. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut Hiiumaale
19. detsembril vallutas Punaarmee Ruhnu saare

Mujal maailmas ei ole asjad paremad, Stalin küüditab miljon tšetšeeni ja ingušši. Saksa armee ohvitserid teevad Hitlerile atentaadi, aga Hitler jääb ellu. On selge, et kirjandus polnud esimene prioriteet ei lugejate ega ilmselt ka kirjanike jaoks.

Kuid sellest hoolimata ilmub argentiinlase Jorge Luis Borgese üks olulisem novellikogu "Fiktsioonid". Ütlesin meelega "sellest hoolimata", sest kui Kivikad, Remarque'id ja Hemingwayd
kirjutavad oma ajast, ehk siis sõjast, siis Borges, vastupidi, kirjutab nagu elaks ta kuskil teisel planeedil. Toonane Argentina polnud sugugi mingi tore rõõmus ja demokraatlik riigike. Tollal on Argentina presidendiks diktaator Juan Domingo Perón. Ja toonane režiim kujutas endast demagoolilist ladinaameerikalikku rahvussotsialismi.

Raha teenimiseks töötab Borges raamatukogus – ilmselt on saanud ta just raamatukogust mitmetele oma juttudele ainest. Ott Ojamaa kirjutab "Fiktsioonide" eestikeelse tõlke järelsõnas: "Diktaatori truud teenrid leiavad, et Borges raamatokokku ei sobi ja pakuvad talle turuinspektori (lihtsamalt öeldes turukupja) ametikohta. Sel puhul korraldavad kirjanikud solidaarsuskoosviibimise, kus Borges lausub mälestusväärsed sõnad: "Diktatuurid õhutavad rõhumist, diktatuurid õhutavad orjalikkust, diktatuurid õhutavad julmust, kõige jälgim on aga see, et nad sünnitavad lollust.""

Nii et Borgesel on sotsiaalset närvi küll, aga see lihtsalt pole tema teema, ta tõesti pole niiöelda aja-kirjanik. Mis on tema teema, on – nagu konkreetse kogu pealkirigi ütleb – fiktsioonid, mingid hämarad saladused, labürindid ja tihti on need seotud just kirjanduse endaga, käib tõeline klaaspärlimäng. Aga seejuures pole Borges kuivik, tema fiktsioonid pole lihtsalt konstruktsioonid ja tema ideed pole külmad.

Üheks heaks näiteks on novell "Pierre Menard, "Don Quijote" autor", kus vähetuntud prantsuse kirjanik püüab kirjutada uuesti "Don Quijotet". Ja seejuures ei taha see prantsuse vähetuntud kirjanik kirjutada teist "Don Quijotet", tema eesmärk pole kopeerimine. Vaid ilma originaali vaatamata kirjutada kasvõi paar lehekülge, mis langeksid sõna sõnalt kokku Cervantese teosega.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

FILM
TEATER
Alexandre Zeff

"Big Data" lavastaja: lähenen digitaalsusele läbi orgaanika

Millliseks muutub maailm, kus inimene üha enam toimetab virtuaalses keskkonnas, võttes pidevalt vastu ja jättes endast maha lõpututes kogustes informatsiooni? Kuidas eristada olulist ebaolulisest? Neid küsimusi esitab prantsuse lavastaja Alexandre Zeff visuaalpoeetilises teatriinstallatsioonis "Big Data".

KIRJANDUS
Leelo Tungal "Plekktrummis"

Leelo Tungal: uusabitute kasvatamine ei ole arukas

"Plekktrummi" hooaja esimese saate külaliseks oli kirjanik Leelo Tungal, kelle eluloolise lasteraamatu „Seltsimees laps” põhjal valmib peagi mängufilm. Saates räägiti nii raamatu sünniloost kui arutleti selle üle, millised on tänapäeva lapsed ja nende lugemus.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
nohu

Sõnasäuts. Nohuvabohu

Vaevlen hetkel nohu käes ja võtsin nõuks uurida sõna "nohu" tekkimist eesti keelde. Ega suurt midagi targemaks saanudki.

Rein Veidemann: Eesti mõttelugu inglise keeles?

Mõnikord on tahtmine hüüda Lennart Meri kombel „Tule taevas appi!“. Üksjagu ju elatud ja üht-teist ka juba nähtud ja kogetud, et millelegi ehmatavale emotsionaalselt reageerida. Aga seekord leidis pilk kivi, millele komistamise ja kukkumise vältimiseks tahan oma ahhetamisega tähelepanu juhtida.

Meg Stuarti „Blessed”

Tantsukunsti kasutamata ja alahinnatud potentsiaal

28. — 29. aprillil 2017 toimus Viljandi tantsunädala raames TÜ Viljandi kultuuriakadeemias konverents „25 aastat tantsu kõrgharidust Viljandis”. Erinevad ettekanded ja paneelid andsid palju mõtteainet ning tekitasid filosoofilist laadi ja tänase ühiskonna mentaliteeti puudutavaid küsimusi meie tantsumaailma valikuist. Kust on saanud alguse mõte „ärme tantsi”? Kust, millal ja milliste inimeste kaudu? Kust ja millal on tulnud veendumus, et liikumine ei ole huvitav, et see on vanamoodne — milles paljud enam isegi ei kahtle? Võib ju teha nii etenduskui liikumiskunsti — miks on vaja vastandada ja silte kleepida?

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: