90 raamatut 90 päevaga. Jorge Luis Borges, "Fiktsioonid" ({{commentsTotal}})

Jorge Luis Borges Autor: bookfans.net

90 aasta jooksul, mis lahutavad meid regulaarsete raadiosaadete algusest Eestis, on ilmunud maailmas palju põnevat kirjandust. Need raamatud on kõik oma ajastu lapsed ja ühtlasi selle kujundajad, peegeldades erinevaid tehnilisi, kultuurilisi ja poliitilisi olusid. Vikerraadio toimetajad Urmas Vadi ja Peeter Helme valisid välja 90 teost ajavahemikust 1926 kuni 2016, mida tutvustatakse iga päev alates 5. septembrist. Teksti kujul saab neid lugeda ERR kultuuriportaalist.

Aasta on 1944

See on üks jube aasta. Siin kiire kronoloogia sõjategevusest Eestis.
25. juuli: Punaarmee Narva pealetung
26. juuli – 10. august: Sinimägede lahing
10. august – 4. september: Tartu pealetung
11. september: Saksa vägede taganemiskäsk
14. september: Tallinna pealetung
22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna
28. septembril langes Punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala
30. septembril vallutas Punaarmee Muhu saare
25. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut Hiiumaale
19. detsembril vallutas Punaarmee Ruhnu saare

Mujal maailmas ei ole asjad paremad, Stalin küüditab miljon tšetšeeni ja ingušši. Saksa armee ohvitserid teevad Hitlerile atentaadi, aga Hitler jääb ellu. On selge, et kirjandus polnud esimene prioriteet ei lugejate ega ilmselt ka kirjanike jaoks.

Kuid sellest hoolimata ilmub argentiinlase Jorge Luis Borgese üks olulisem novellikogu "Fiktsioonid". Ütlesin meelega "sellest hoolimata", sest kui Kivikad, Remarque'id ja Hemingwayd
kirjutavad oma ajast, ehk siis sõjast, siis Borges, vastupidi, kirjutab nagu elaks ta kuskil teisel planeedil. Toonane Argentina polnud sugugi mingi tore rõõmus ja demokraatlik riigike. Tollal on Argentina presidendiks diktaator Juan Domingo Perón. Ja toonane režiim kujutas endast demagoolilist ladinaameerikalikku rahvussotsialismi.

Raha teenimiseks töötab Borges raamatukogus – ilmselt on saanud ta just raamatukogust mitmetele oma juttudele ainest. Ott Ojamaa kirjutab "Fiktsioonide" eestikeelse tõlke järelsõnas: "Diktaatori truud teenrid leiavad, et Borges raamatokokku ei sobi ja pakuvad talle turuinspektori (lihtsamalt öeldes turukupja) ametikohta. Sel puhul korraldavad kirjanikud solidaarsuskoosviibimise, kus Borges lausub mälestusväärsed sõnad: "Diktatuurid õhutavad rõhumist, diktatuurid õhutavad orjalikkust, diktatuurid õhutavad julmust, kõige jälgim on aga see, et nad sünnitavad lollust.""

Nii et Borgesel on sotsiaalset närvi küll, aga see lihtsalt pole tema teema, ta tõesti pole niiöelda aja-kirjanik. Mis on tema teema, on – nagu konkreetse kogu pealkirigi ütleb – fiktsioonid, mingid hämarad saladused, labürindid ja tihti on need seotud just kirjanduse endaga, käib tõeline klaaspärlimäng. Aga seejuures pole Borges kuivik, tema fiktsioonid pole lihtsalt konstruktsioonid ja tema ideed pole külmad.

Üheks heaks näiteks on novell "Pierre Menard, "Don Quijote" autor", kus vähetuntud prantsuse kirjanik püüab kirjutada uuesti "Don Quijotet". Ja seejuures ei taha see prantsuse vähetuntud kirjanik kirjutada teist "Don Quijotet", tema eesmärk pole kopeerimine. Vaid ilma originaali vaatamata kirjutada kasvõi paar lehekülge, mis langeksid sõna sõnalt kokku Cervantese teosega.

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Selgusid teatri aastaauhindade laureaadid

Ugala teatris toimus teatri aastaauhindade pidulik auhinnatseremoonia, kus jagati kätte preemiad möödunud aasta silmapaistvamatele teatritegijatele. Lavastaja preemia pälvis Hendrik Toompere jr, kes pühendas auhinna Lembit Ulfsakile.

Mikk Pärnits. Keele nõiduslik mõju

Sõnumise ja algkeele otsinguil.

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Keelesäuts. Kas 101 sõjasaadikut?

Kui küsida otse, kes on parlamentäär, siis usun, et kõik teavad, et see on ühe sõdiva poole volitatud läbirääkija teise sõdiva poolega ehk parlamentäär on sõjasaadik, vastasega läbi rääkima saadetud isik.

Arvustus. Bing ja Ruthi klaveriminimalism + ambient-nüansid

Uus plaat
Bing & Ruth
"No Home of the Mind" (4AD)
7/10

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.