Koolon. Luule Epner: teatrilavastus peab saama märgiliseks enda kaasajal ({{commentsTotal}})

Hooaja teises "Koolonis" rääkis saatejuht Erni Kask teatri- ja kirjandusteadlase Luule Epneriga, kes vaatas tagasi Eesti teatrielu säravamatele hetkedele ning rääkis täpsemalt teatriteadusest.

Luule Epner tõdes "Koolonis", et tema teatrihuvi algus jääb 1960. aastate keskele, kui ta hakkas juba keskkooli jõudma, sest sel ajal loodi Noorsooteater. "Seal hakkasin ma käima ning selle juures oli ka Noorsooteatri Sõprade Klubi, kuhu ma samuti sattusin - meil oli see soodustus, et me pääsesime alati etendustele," nentis Epner ja lisas, et enda teatrihuvis peab ta olema tänulik Voldemar Pansole.

Enda lemmiku teatrietenduse valimiseks vaatab Epner tagasi samuti 1960. aastatesse. "Eriliselt on mulle meelde jäänud Panso "Kevade", aga siis ma tulin ära Tartusse ülikooli ning jõudsin ülikooli just siis, kui teatriuuenduse kõige mässulisem faas oli läbi saamas," ütles Luule Epner ja tõdes, et ülikooliajast vapustas teda väga Hermaküla ja Toomingu "Sina, kes sa saad kõrvakiilu". "See oli ka ilmselt põhjus, miks ma suundusin eesti keele filoloogia kõrvalt rohkem teatri poole," ütles ta ja selgitas, et 1980. aastatel jõudis ta laste tõttu aga väga vähe teatrisse.

Teatriteadlase vaatenurgas leidis Luule Epner seda, et lavastus peab saama märgiliseks enda kaasajal. "Teatriajaloolane ei saa seda enam sündmuseks ümber kirjutada - seda saab teha kirjandusteadlane, aga teatrilavastusega on see asi, et ta ongi lihtsalt kadunud," selgitas Epner ja lisas, et need mõned märgid, mis lavastusest järgi on jäänud, peavadki ajaloolasele näitama, et lavastus oli oluline.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Frankfurdi raamatumess

Ilmar Taska osaleb Helsingi raamatumessi arutlustel kahel päeval

26. oktoobril kell 15 toimub vestlus koos Soome autori Sirpa Kähköneniga, kelle raamat "Graniitmees" on ilmunud ka Eestis kirjastuselt Varrak. Vestlust juhib Rain Kooli. 27. oktoobril kell 16.30 toimub Soome suurima kirjastuse WSOY korraldatud üritus, kus vestlust juhib tuntud teleajakirjanik Juha Hietanen.

Hõimupäevade kontsert

Galerii: Hõimupäeva tähistati suure kontserdiga

Tallinnas Telliskivi loomelinnakus tähistati laupäeval hõimupäeva suure kontserdiga, ku lavale astusid Eesti koorid, soome-ugri pärimusmuusikud, saami räppar Ailu Valle ja võrukeelne folklaulja Mari Kalkun.

Janika Kronberg

Janika Kronberg: Karl Ristikivi mõtles pool sajandit ette

Kirjanike maja musta laega saalis toimus kolmapäeval mälestusõhtu, millega tähistati Karl Ristikivi 105. sünniaastapäeva. Septembri keskel jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn kirjanik Karl Ristikivi tuhaga, mis oli seni maetud Rootsis Stockholmi metsakalmistule.

FILM
TEATER
Ivo Uukkivi (Teisitimõtlejas)

Ivo Uukkivi jookseb peaga vastu seina

Vaba Lava kuraatoriprogrammis esietendub 4. novembril Andri Luubi lavastus "Teisitimõtleja", mille peaosas mängib Ivo Uukkivi endist punkarit, keda ajab uus tõejärgne maailm tõelisse segadusse, mille tagajärjel jookseb ta sõna otseses mõttes peaga vastu seina.

KIRJANDUS
Ilon Wiklandi elulooraamat

Ilmus Ilon Wiklandi elulooraamat

Ajakirjanik ja kirjastaja Enno Tammer pani raamatukaante vahele kunstniku ja illustreerija Ilon Wiklandi eluloo pealkirjaga "Ilon Wikland. Elu pildid".

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe

Mikita, Jürjendal ja Kirikmäe peksavad meelt ja petavad keelt

19. oktoobril kell 19 toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis (B-sissepääs) esimest ja viimast korda muusikaline õhtu keelemängudest ja mängukeelest pealkirjaga "Meelepeks ja keelepete", mida viib läbi juba tuntud sõna ja heli trio: Valdur Mikita, Robert Jürjendal ja Kaido Kirikmäe.

Arvamus
Žüriiliige Mart Kalm

Mart Kalmu loeng Eesti ruumikultuurist perioodil 1918–1940

Kolmapäeval, 4. oktoobril kell 18 toimus Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos loengusarja ELAV RUUM teine üritus, külaliseks arhitektuuriajaloolane akadeemik Mart Kalm. ERR kultuuriportaal kandis sündmuse üle, avaldame nüüd ka video.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: