Koolon. Luule Epner: teatrilavastus peab saama märgiliseks enda kaasajal
Hooaja teises "Koolonis" rääkis saatejuht Erni Kask teatri- ja kirjandusteadlase Luule Epneriga, kes vaatas tagasi Eesti teatrielu säravamatele hetkedele ning rääkis täpsemalt teatriteadusest.
Luule Epner tõdes "Koolonis", et tema teatrihuvi algus jääb 1960. aastate keskele, kui ta hakkas juba keskkooli jõudma, sest sel ajal loodi Noorsooteater. "Seal hakkasin ma käima ning selle juures oli ka Noorsooteatri Sõprade Klubi, kuhu ma samuti sattusin - meil oli see soodustus, et me pääsesime alati etendustele," nentis Epner ja lisas, et enda teatrihuvis peab ta olema tänulik Voldemar Pansole.
Enda lemmiku teatrietenduse valimiseks vaatab Epner tagasi samuti 1960. aastatesse. "Eriliselt on mulle meelde jäänud Panso "Kevade", aga siis ma tulin ära Tartusse ülikooli ning jõudsin ülikooli just siis, kui teatriuuenduse kõige mässulisem faas oli läbi saamas," ütles Luule Epner ja tõdes, et ülikooliajast vapustas teda väga Hermaküla ja Toomingu "Sina, kes sa saad kõrvakiilu". "See oli ka ilmselt põhjus, miks ma suundusin eesti keele filoloogia kõrvalt rohkem teatri poole," ütles ta ja selgitas, et 1980. aastatel jõudis ta laste tõttu aga väga vähe teatrisse.
Teatriteadlase vaatenurgas leidis Luule Epner seda, et lavastus peab saama märgiliseks enda kaasajal. "Teatriajaloolane ei saa seda enam sündmuseks ümber kirjutada - seda saab teha kirjandusteadlane, aga teatrilavastusega on see asi, et ta ongi lihtsalt kadunud," selgitas Epner ja lisas, et need mõned märgid, mis lavastusest järgi on jäänud, peavadki ajaloolasele näitama, et lavastus oli oluline.
Toimetaja: Kaspar Viilup