Valitsus eraldab Kalevi staadioni ülesehituseks 7 miljonit ({{commentsTotal}})

Valitsus otsustas eraldada tantsupidude kodu ning ühe Eesti spordisümboli, Kalevi staadioni rekonstrueerimiseks seitse miljonit eurot. Sama palju peaks veel juurde tulema Tallinna linnalt. Staadion plaanitakse korda teha 2019. aastaks, kui toimub 20. tantsupidu.

Enne tantsupidusid on Kalevi staadioni alati veidi kõpitsetud, kuid selle täielik rekonstrueerimine tõusis teravalt päevakorda kaks aastat tagasi, vahendasid "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudised.

Tantsupeolised otsustasid siis pärast kõikvõimalikke analüüse, et peod peaksid jääma just Kalevi staadionile. Kultuuriministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ning spordiseltsi Kalev esindajad alustasid läbirääkimisi ning kuigi vahepeal ei olnud selge, kes ja kui palju peaks staadioni rekonstrueerimist rahastama, siis nüüd on otsustatud, et Kalevi staadion tehakse korda 2019. aastaks, kui toimub 20. tantsupidu.

Kultuuriministri sõnul rekonstrueeritakse staadion just tantsijaid silmas pidades.

"Pealetulekud, mahatulekud, ettevalmistusala, ooteala, riietusruumid - et see kõik oleks niimoodi läbimõeldud, et ta vastaks nii tantsijate ootustele kui ka sportlaste ja publiku ootustele. See on kõige suurem osa. Ja loomulikult siis kogu spordiosa kaasajastamine ja võimaluste avardamine. Täna neid abiruume, mida kaasaegse staadioni juures eeldatakse, on seal minimaalselt. Need on üsna nukras seisukorras," kommenteeris kultuuriminister Indrek Saar.

Saare sõnul on praegu valmis staadioni detailplaneering, mis kinnitatakse siis, kui selgub arhitektuurikonkursi võidutöö. Konkurss kuulutatakse välja lähiajal. Konkreetselt plaanitakse kopp maasse lüüa pärast järgmise aasta noorte tantsupidu "Mina jään".

Rekonstrueerimine peaks maksma minema umbes 14 miljonit eurot, millest pool tuleb riigilt. Ülejäänud seitse miljonit aga Tallinna linnalt. Investeeringud jaotatakse kolme kuni nelja aasta peale ning praegu ei ole selge, kui palju raha igal aastal aastal eraldatakse.

"Seda kõike on võib-olla praegu natukene vara tegelikult arutada. Kõigepealt tuleb ideekonkurss, siis projekteerimine ja peale seda tekib ka lõplik eelarve ja siis me saame ka konkreetselt öelda, mis oleks see eelarve ja lähtuvalt sellest ka linna ja riigi panus," sõnas Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart.

Spordiseltsi arenguplaanid on aga staadioni rekonstrueerimisest veel suuremad.

"Ma arvan, et see on esimene osa spordipinnast, mis tegelikult saab kõik korda. See muudab atraktiivseks selle paiga ka järgmises faasis, kus tegelikult me saaksime erarahaga kaasata sporti toetavat ärifunktsiooni pluss siis veel lisa spordifunktsiooni," selgitas spordiseltsi Kalev juhatuse liige Aleksander Tammert.

Need mõtted plaanib spordiselts aga ellu viia pärast 2020. aastat.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Ivi Eenmaa: eelistan head raamatut käes hoida

"Prillitoos" käis külas raamatukogundusspetsialistil Ivi Eenmaal, kes rääkis muuhulgas, mida ta arvab sõnast "paberkandja".

Andres Levald. Linnamets pole vaid loodusand

Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.

Vestlusring. Muidu kena inimene, aga kriitik

Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Kadri Lepp: Viljandis läks aega, et kohaneda väikelinna naljakate asjadega

Juba esmaspäeval toimub äsja taasavatud Ugala teatrimajas suur teatriauhindade gala. Nominatsiooni eriti magusas kategoorias - parim naispeaosatäitja -, sai Ugala näitleja Kadri Lepp Anna rolli eest suvelavastuses "Kõrboja perenaine", mida mängitakse ka tänavu suvel.

Arvustus. Itsitus ja rusikas taskus

Uus raamat

Oskar Loorits
"Okupatsioon rahvapilke kõverpeeglis"
Tammerraamat
183lk.

FILM
Arvustus. Lollid kosmoses ehk rumalus hävitab maailma

Uus film kinos

“Elu”

lavastaja Daniel Espinosa

osades Jake Gyllenhaal, Rebecca Ferguson, Ryan Reynolds, Ariyon Bakare, Olga Dihovichnaya, Hiroyuki Sanada

Hinne: 4/10

Kinodes alates 24. märtsist

TEATER
Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale

Täna suri 69-aastasena armastatud Eesti näitleja ja lavastaja Lembit Ulfsak. Draamateatri juht Rein Oja meenutas lahkunut.

KIRJANDUS
Mudlum. Qiaotou nööp

Mida saab inimene, kes on kõikidest maailma asjadest juba kirjutanud, veel lisaks öelda? On ju nii, et kui igasuguseid asju on juba lehekülgede viisi kirjeldatud ja nimepidi üles loetud, sukatrippidest sulgpallideni, peale selle veel kõvasti pead murtud nende filosoofilise tähenduse üle, et misasi üks asi ülepea on ja muud sellist loba, siis nagu ei jäägi peaaegu mitte midagi enam järele?

KUNST
Rebeka Põldsam: Anu Põder lõi ainult konkreetsesse hetke

Anu Põder oli Eesti skulptor, kes töötas vaid orgaaniliste ja kaduvate materjalidega. Tema teosed vananevad ja lagunevad põrmuks sarnaselt inimesega. Kumus on alates tänasest üleval Anu Põdra retrospektiivnäitus "Haprus on vaprus".

Arhitektuur
Arvo Pärdi keskuse arenduseks eraldatakse täiendavalt 2,2 miljonit eurot

Valitsus otsustas eraldada täiendavalt kuni 2,2 miljonit eurot Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskuse uue hoone ehitamiseks. Ehitusleping sõlmitakse riigihankel soodsaima pakkumise teinud aktsiaseltsiga Ehitustrust, keskus peaks valmima Eesti 100. sünnipäevaks, mil helilooja tähistab 83. sünnipäeva.

Renoveeritud Ugala teatrimaja avas külastajatele taas uksed

Laupäeval avas publikule taas uksed Ugala renoveeritud teatrimaja.

MUUSIKA
"MI" otsib muusikat autovaruosadest ja elektroonikast

Veebruari lõpul andis ERSO kontserdi "Alternatiivne energia", kus põimiti orkestrimuusikaga kokku elektroonika ja live-videolahendused. Märtsis esitles alternatiivseid musitseerimisviise Tallinnas saksa DJ Henrik Schwartz. Noppeid nendest nägi neljapäevases muusikasaates "MI", toimetaja Hele-Maria Taimla kirjutas kohtumisest Schwartziga ka artikli.

Arvamus
Linda Kaljundi, Ulrike Plath. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist

Veel Vabadussõja ajal, 1919. aastal ilmus trükist algkoolidele mõeldud õpik „Eesti ajalugu“, mille oli „piltide kujul kokku seadnud“ Mihkel Kampmann (Kampmaa), kes oli ajaloolasena küll asjaarmastaja, ent omas ajas mõjukas ja menukas õpperaamatute autor.[1]

Rein Raud. Teeme Tõe jälle suureks?

Kuidas iganes Donald Trumpi lugu ka ei lõpeks – ja arvata on, et meid ootab järgnevate aastate jooksul ees veel terve rida skandaale ja paljastusi, kui mitte midagi veel hullemat – võib 10. jaanuari 2017 pidada oluliseks teetähiseks meedia ajaloos.

Mari-Liis Lill: teater võib kasvatada empaatiavõimet

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli lavastaja Mari-Liis Lill, kellega räägiti äsja Endla teatris esietendunud dokumentaalsest lavastusest "Väljast väiksem kui seest".

Joel Sang. Usalduse küsimus

Maitsest ja kriitikast.