Nora Pärt: olla helilooja kõrval on suur privileeg, aga ka väljakutse ({{commentsTotal}})

Hooaja esimese Plekktrummi saatekülaliseks oli Arvo Pärdi abikaasa Nora Pärt, kellega vesteldi muusikast, armastusest ja elust loomingu keskel.

Nora Pärt rääkis, mis teda abikaasaga vaimsel tasandil kõige rohkem seob: „Me ei ole kahekesi, vaid kolmekesi. Meie abielus on kolmas persoon, millesse me mõlemad oleme armunud ja see meid ühendab – see on muusika.” Vastus küsimusele, miks muusika teda niivõrd paelub, on tema sõnul väga lihtne. „Kui sa kuulad mõnda käiku, akordi või teost, oled sa relvitu, sõnatu. See kolmas persoon on hästi nõudlik ja kapriisne. Me mõlemad Arvoga teenime seda ja laseme sellel endaga lausa manipuleerida. See on huvitav elu,” rääkis ta.

Helilooja kaasal on oma osa selles, et kujundada loomingu sünniks soodne ruum. „Rahu, sõbralikkus, kannatlikkus ja armastus,” loetles ta vajalikke elemente. „Kõik need plussmärgid peavad olema, muidu ei saa sellise loominguga tegeleda, nagu Arvo taotleb. Vajalik on ka lõpmatu suuremeelsus, sest olla helilooja kõrval, on suur privileeg aga ka väljakutse. Aga see kolmas persoon ehk muusika ise õpetab mind. See ei ole mingi vastu võetud missioon vaid see on minu elu, see toidab mind ja kasvatab. Ma tunnen, et see puudutab otseselt mind, see, mida Arvo klaveri taga teeb,” kirjeldas ta elu suure helilooja kõrval.

Arvo Pärdi Keskuse rajamise protsess on samuti kujunenud üksmeelselt ja Nora Pärdi sõnul on selle eesmärgiks anda edasi nende armastust muusika vastu. „On väga tähtis seda armastust edasi anda. See on pikk protsess, võib öelda, et see on Arvo Pärdi ülikool, kus kogu meie meeskond on alles esimesel kursusel.”

Keskuse toimimise tagab usalduslik suhe meeskonnaga, kes suhtuvad sellesse samasuguse entusiasmiga nagu Pärdid isegi. „Kogu meie meeskond peab hingama meiega koos ja see toimib.
Ma olen tähele pannud, et sellist vaeva, mis kaasneb Arvo komponeerimisega, midagi sarnast peavad läbi tegema ka kõik inimesed, kes tema asjaga tegelevad. See on seletamatu, kogu keskuse ülesehitus, kontsept ja rutiin on selle märgi all. Keskuse inimesed võtavad selle kaudu osa ka Arvo loomingulises protsessis. Paljud ei taha seda vaeva. Me teeme kõike väga pika distantsi peale, see on vastupidavus, tõsidus, puurimine sügavusse. Igaüks, kes meiega koostööd teeb, peab sellega arvestama,” rääkis ta keskuse dünaamikast. „Ükski armastus ei käi ilma kannatuseta, kuid sellel on ka rõõmu hind. Inimesed, kes teevad tööd, saavad seda tunda. Ega me ainult kannatusega ei tee, aga vajalik on tagasihoidlik ja alandlik suhtumine oma töösse ja ka Arvo sõnumisse.”

See sõnum avaldub muusikas, mille taotlus on puudutada sügavaimat punkti inimese hinges. „Mis on ühe hinge sügavaim punkt, see saarekene igal inimesel hästi sügaval. Teda huvitas ainult see, seda puudutada, selles elada, seal kõlama jääda. See saareke pidi olema midagi väga ilusat ja tervet ja harmoonilist. Ma arvan, et tema muusika puudutabki just seda punkti. Ma ei oska teisiti seletada, aga ta puudutab midagi väga intiimset, tähtsat ja tõsist ja inimese hinges. Arvo jõudis selle oskuseni läbi vaimse hoiaku – kus see elu tähtsaim raskuspunkt on, mille kaudu end väljendada, kuidas ja mille nimel elada,” kirjeldas ta abikaasa muusika olemust.

Nii looming kui keskuse töö kannavad ühte kõige olulisemat eesmärki. „Arvol on väga selge sõnum: „armastage üksteist”. Ta ütleb seda läbi muusika, läbi sõna ja lõppude lõpuks on see ka meie sõnum. Sellel võivad olla väga erinevad palged – kuhu see jõuab, millega seda edasi öelda. Me peame iga päev selle kallal tööd tegema,” rääkis Nora Pärt.

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Kino ja Viktor Tsoi lauludKino ja Viktor Tsoi laulud
Elamus. Mama Anarhia

Kontsert

Tsoi laulud

Vennaskond, Like & Share, Огни большого города, DND, Идеальные люди

Tallinn, Harjumägi

15. august

Haapsalu piiskopilinnusHaapsalu piiskopilinnus
Haapsalu piiskopilinnuse muuseum sulgeb arendustöödeks uksed

Järgmisel nädalal sulgeb uksed Haapsalu piiskopilinnuse muuseum ning seal algavad 2019. aastani kestvad arendustööd. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud ligi 3,2 miljoni eurose toetuse abiga ehitatakse välja aasta ringi avatud keskaega käsitlev tegevusmuuseum ja külastuskeskus. Haapsalust jätkab Juhan Hepner.

"Plahvatuslik blond""Plahvatuslik blond"
Arvustus. Plahvatuslik, aga õnneks mitte blond film

Uus film kinos

“Plahvatuslik blond”

Lavastaja David Leitch

Osades Charlize Theron, James McAvoy, John Goodman

7/10

FILM
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatants
Tõnu Karjatse filmikomm. "Ismaeli vaimud" tungivad vaataja pähe

Prantsuse filmilooja Henry Clouzot on öelnud, et filmi jaoks pole vaja mingit kindlat tehnikat peale jätkuva avastamise, režissöör leiutab ise viisi ja tehnika, mis just talle kõige paremini sobib. Clouzot ütles seda küll Jean Cocteau filmi “Orpheus” (1945) kohta, kuid mõnes mõttes on see sobitatav ka universaalse loomevalemina, sest igal kunstnikul tekib tihti probleem just sobiva vormi leidmisega. Arnaud Desplechin on “Ismaeli vaimude” juures läinud isegi mitut teed, raamides ja lavastades ühte fiktsiooni ka teistlaadi, žanrilt ja stiililt erinevalt.

TEATER
Itaalia trupp MOTUS
Algas etenduskunstide festival SAAL Biennaal 2017

Rahvusvaheline etenduskunstide festival SAAL Biennaal leiab aset 15. - 27. augustil Tallinna teatrites ja linnaruumis.

Uuendatud: 21:38 
KIRJANDUS
Hans Luik
Suri kirjanik Hans Luik

Hans Luik
26.03.1927 – 13.08.2017

KUNST
Üks tubadest, mis ootab Paides Arvamusfestivali ajaks taaselustamist.
ERR.ee video. Paides nihestati ruumi

Paide Arvamusfestivali ajal võis näha põnevat ajutist näitust, millest jäädvustasime video. "Ruuminihe" on näitus, mis lõi eeskuju mahajäetud kohtade ellu äratamiseks ja püüdis elustada Paide tühje ruume ja linnapilti. Näitus hõlmas nelja Tallinna tänaval asuvat hoonet.

Arhitektuur
lendlend
Fotovõistlus bioTallinn ootab töid ja küsib, kas loodus on olemas

TAB 2017 teema on sel korral bioTallinn, mis seab küsimuse alla arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest. Antud fotovõistlus on inspireeritud samast ideest - selmet käsitleda loodust tasakaalus süsteemina, mida inimtegevus häirib ja lõhub, oletab bioTallinn, et loodust kui sellist ei ole olemas.

Uuendatud: 12:22 
Jõhvi haridusmaastikJõhvi haridusmaastik
Arhitektide liit tutvustab omavalitsuste projekte

10. - 27. augustini saab Eesti Arhitektuurimuuseumis tutvuda viie Eesti Arhitektide Liidu ja kohalike omavalitsute koostöös läbi viidud arhitektuurivõistluse materjalidega. Näitusel on väljas Narva ja Jõhvi uute linnakeskuste ideekavandid, Türi spordihoone ja Türi põhikooli õppehoone ideekavandid, Valga koolihoone ja spordihoone ning Saue uue vallamaja arhitektuurivõistluse tulemused. 

MUUSIKA
Ruja filmi esilinastus. Kino Artis.
Galerii: Esilinastus dokumentaalfilm Rujast

Täna esitleti Artises dokumentaalfilmi "Ruja – Keelatud!".

Arvamus
Uuringute teostamine Hermann Ride kappaltarilUuringute teostamine Hermann Ride kappaltaril
Keelesäuts. Teostada või mitte?

Võib juhtuda, et mööda suvise pealinna tänavat kõndides komistame otsa sildile, millele on kirjutatud: „Ettevaatust! Teostatakse parandustöid!“ Sama tõenäoline on lugeda ajalehest ametniku kinnitust, et „praamidega teostatakse Saaremaale reisijate vedamist“.

Aet Annist saates "Globaalne eestlane"Aet Annist saates "Globaalne eestlane"
Aet Annist: kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

Rainer Sternfeldi külaline podcast´i "Globaalsed eestlased" 23. saates oli sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 

"Deadpool""Deadpool"
Ära usalda filmikriitikuid (vähemalt mitte ülemäära)

Filmikriitika allakäigus on ennekõike süüdi kriitikud ise, kes ei süvene ega viitsi tööd teha.

Väikelaps ei oska ohtu tajuda. Väikelaps ei oska ohtu tajuda.
Tallinnas ja Helsingis toimub konverents kunstilisest moderniseerumisest

Täna algab Tallinna Ülikoolis ja Helsingi Ülikoolis konverents "End Games and Emotions: The Sense of Ending in Modern Literature and Arts", mis keskendub küsimusele, kuidas mõjutab meie häälestatus (tajud, meeleolud, aistingud, emotsioonid) meie maailmakogemust ja meie tegutsemist erinevates tähendusstruktuurides.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.